19 veebruar 1996

Depoo ootab raha ja erastamist

Depoo juhatuse aseesimehe, Valga abimaavanema Georg Trasanovi sõnul on tarbijad depoole 1. jaanuari seisuga võlgu 47,8 miljonit krooni, millest tervelt 45,5 miljonit kuulub suure idanaabri teedeministeeriumile.

Kuna klientidele osutatud teenuste eest pole raha õigel ajal laekunud, pole depoo suutnud täita ka oma kohustusi riigieelarve ees, olles aasta alguses Eesti kümne suurema maksuvõlglase seas. «1. jaanuari seisuga on meie võlg koos viivistega 25,6 miljonit krooni,» lehitseb Trasanov finantsnäitajaid.

Maksuameti analüüsi ja arvestuse talituse juhataja Helmi Vainu sõnul esitas depoo taotluse oma võla ajatamiseks. «Kuna tegu on erastamist ootava ettevõttega, siis ajatamise taotlust ei rahuldatud,» lisab Vainu.

Ettevõtte juhatuse esimees Jüri Värk kinnitab samas, et tellimusi jätkub. «Jaanuaris tuli Tallinna Sadamas Valga vagunitest isegi puudus,» meenutab Värk teatud rahuloluga. Kui depoo saaks regulaarselt oma teenuste eest raha kätte, võiks ta Trasanovi sõnul töötada koguni mõnemiljonilise aastakasumiga.

Eelmisel aastal sõlmisid valgalased Vene Raudtee ja Eesti Raudteega (ER) kolmepoolse lepingu, mille kohaselt maksid venelased vagunite kasutamise eest väljaspool Eestit ERile, kes kandis selle raha Vene poole nõusolekul üle depoole.

Sel aastal säärast kolmepoolset lepingut veel sõlmitud pole. Trasanovi sõnul ei soovinud lepingut enam Eesti Raudtee. «See on aga ainus võimalus Vene poolelt oma võlad õigel ajal kätte saada,» väidab ta.

ER peadirektori Parbo Juchnewitschi sõnul on neid selles küsimuses juba poolteist aastat alusetult süüdistatud. «Miks me peame maksma läbi teise firma kellegi arveid kinni?» ei varja Juchnewitsch imestust, lisades, et see on ERi enda otsustada, kas taoline leping sõlmitakse või mitte.

Dobrovolski on ettevaatlik ERi süüdistamisel, öeldes vaid, et arvesse tuleb lisaks ettevõtetevahelistele huvidele võtta ka riikidevahelised ning ilmselt ka mõningate asjaosaliste isiklikud ambitsioonid.

Hetkel käivad ERiga siiski läbirääkimised, mis peaksid esialgsete andmete kohaselt lõpule jõudma selle nädala lõpul. Vene poole seisukoha saab lõplikult samuti selle nädala jooksul. «Siis selgub, kuidas ja kas arveldustega seotud küsimused lahenevad,» ütles Dobrovolski.

Kui meil ERiga lepingust midagi välja ei tule, võime raha kättesaamiseks lepingu sõlmida ka mõne ekspediitorfirmaga, vaeb Trasanov olukorda optimistlikult.

«Eesti Raudtee ja tema äripartnerite vahel majanduslik loogika lõpuni ei toimi,» märgib ettevõtte juhtkonda erastamisagentuuri (EEA) poolt nõustama määratud Peep Ratas. Kuna ER arveldab Vene teedeministeeriumiga kogu aeg, ei muudaks Ratase hinnangul arvelduste mahtu eriliselt see, kui nende raames tehakse ära ka Valga depoo operatsioonid. «Nii oleks aga depool lihtsam,» kinnitab Ratas.

Ratase sõnul rahvusvahelises erastamisvoorus EEAle rahuldavaid pakkumusi ei tulnud.

EEA ettevõtete osakonna peaspetsialist Endel Kaljusmaa kinnitab, et depoo vastu on korduvalt huvi tuntud.

Ratase sõnul on ettevõttel vagunite jaotamisel probleem, mis seostub eelkõige ettevõtte varade väärtusega ning kohustuste ja kuludega. Teise probleemina mainib Ratas debitoorset võlgnevust Vene Föderatsiooni teedeministeeriumilt. Samuti peab ta oluliseks ettevõtte juhtimisega seotud valdkonda. Firmas pole piisavalt teadmisi ega oskusi, kuidas sellist ettevõtet edukalt juhtida, on Ratas otsekohene.

Hetkel kuum