- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,76%39 681,75
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,68
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,76%39 681,75
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,68
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahandusminister õigustas valitsuse majanduspoliitilist ummikteed
Riigikogu infotunnis 19. veebruaril 1996 vastas ra-handusminister Mart Opmann minu arupärimisele, mis puudutas erastamistehingute järelmaksu tasumist EVPdes tagasiulatuvalt tehingute eest, mis sooritati ajavahemikus 24. juuli 1993 kuni 29. juuni 1994.
Üllatav on lugupeetud ministri arvamus, et järelmaksu tingimuste muutmisega ei ole erastamistingimusi ta-gantjärele muudetud ning seega on ausa konkurentsiga kõik korras. Konkurendid, kes osalesid erastamispakkumistel enne 29. juunit 1994, ei saanud ju ette teada, et tegelikult tuleb järelmaksuna tasuda 218 miljonit krooni väiksem summa, kui algul teatatud. Isegi kui nad seda ette ei teadnud, on tegu kõlvatu konkurentsi faktiga.
Põhjendused, et samavõrra suurendati investeerimiskohustusi, ei muuda olematuks konkursitingimuste muutmist tagantjärele. See on vaba turumajanduse tingimustes halvim, mida on võimalik teha. Kui see ei ole ministri arvates ausa kon-kurentsi põhimõtete rikkumine valitsuse poolt, siis tekib küsimus, kui kaugele praegused otsustajad sellisel libedal teel lähevad.
Ülalkirjeldatud kaheldava väärtusega otsuste tegemine üksikküsimustes on olnud alati iseloomulik Tiit Vähi juhitud valitsustele. Siinkohal tasub meenutada kurikuulsat käsu korras antud kütuselaenu põllumajandusühistutele (loe kolhoosidele) ja osaühingule Tartoil 1992. aastal, mis tõi riigile sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvat kahju. Riigikontrolör Hindrek Meri nimetas nn Tartoili juhtumit äärmiselt kahetsusväärseks ja lubas teha prokuratuurile ettepaneku algatada kriminaalasi.
Kõige kurvem nende pealtnäha «väikeste» möödalaskmiste puhul on see, et meie riigi maine nii kodu- kui ka välismaiste potentsiaalsete investorite silmis langeb, vähenevad investeeringud ja halveneb ettevõtluskeskkond.
Hoopis tõsisemana pais-tab olukord, kui analüüsida riigi praegust aktsiisipoliitikat. Tulemus on katastroofiline. Maksustamata ehk nn pimeda autokütuse osa meie kütuseturul on järsult tõusnud. Erinevatel eksperthinnangutel kolmekümne kuni neljakümne protsendini. Salaviina osakaal on analoogne 1993. aastaga.
Mis vead on tehtud? Esi-teks: niisugune järsk hinnatõus, nagu see oli näiteks autokütuse puhul, on kahjulik. Teiseks: oleks tulnud täiendavate eelarvelaekumiste arvel finantseerida kulusid, mis stimuleeriks Eesti majandusruumi arengut, nagu näiteks infrastruktuuri, konkurentsi ja tarbijakaitse edasiarendamine jm.
Praktikas suunati eelarve lisalaekumine valimiseelse populistliku lubaduse -- tõsta tulumaksuvaba miinimumi -- täitmisel tekkinud eelarveaukude lappimiseks. Suurem osa lisalaekumisest -- 400 miljonit krooni -- kulus tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks kahesaja krooni võrra, mis annab töövõtjale lisasissetulekut vaid viiskümmend kaks krooni kuus.
Tekib küsimus, kas see tulemus korvab kahju, mis tekkis oskamatu aktsiisipoliitika tulemusel. Kahju, mida iga inimene tunneb tarbijahinnaindeksi järsust kasvust; kahju, mida me juba täna saame riigi tulude vähenemisest. Suurim kõigist rahaga mõõdetavatest kahjudest on aga see, mida me kannatame salaviina ja kütusega kaasaskäiva korruptsiooni, kuritegevuse ja moraali languse tõttu.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele