21 veebruar 1996

Talutark juhib Eesti maamajanduse maailma

Projekti Talutark üks autoritest Ants Rüteli väitel on kogu projekti eesmärk aidata talumeestel oma maalähedast ettevõtlusvormi võimalikult hästi ja efektiivselt majandada.

«Me oleme arvestanud, et enamikul talunikest puudub seni majandusarvestus ning raamatupidamisega pole nad varem kokku puutunud,» selgitab Rütel vajadust spetsiifilise raamatupidamisprogrammi järele maal.

Nii on talupidajatel, kes Rüteli hinnangul jagunevad tänu erinevale haritusele küllaltki kirjuks seltskonnaks, võimalik juba tänavu maksuametile esitada tulumaksudeklaratsioon ning viia sellega seoses sisse ka omaenda raamatupidamine.

Eestikeelne programm pakub kolme erineva raskusastmega raamatupidamisarvestust. «Keda tootmise efektiivsus ja tasuvusnäitajad ei huvita, saab valida programmi, mis aitab tal vormistada ainult tulumaksudeklaratsiooni,» räägib Rütel.

Täpset majandusarvestust nõudvad talupidajad võivad aga valida sellise programmi osa, mis kõige rohkem meenutab bilanssi ning kus saab arvele võtta talu varasid, nõudeid jne.

Harjumaal asuvas Esko talus, mille peamise sissetuleku annavad 36 lüpsilehma, on nii arvuti kui ka taluraamatupidamisprogramm juba olemas. Kuna taluperemees Vello Eensalu pole arvutitega ümberkäimist õppinud, tegeleb andmete sisestamisega tema 10. klassis õppiv poeg Gunnar. «Minu arvates on väga hea, et selline asi välja on mõeldud,» iseloomustab Gunnar oma uut mänguasja-töövahendit, «enne kirjutasime kõik andmed raamatusse, nüüd saab need kirjutada arvutisse ja see teeb arvutused ise.»

Ants Rütel kinnitab, et juba aprillis valmib ka tekkepõhiline raamatupidamisprogramm, mida vajavad suurema käibega talud. Neid on kuni 10% talude üldarvust.

Programmi koostajad on topeltraamatupidamise vältimiseks lahutanud finants- ja vaid oma talutegevuse analüüsiks vajaliku tootmisraamatupidamise. Nüüd saab talunik kulusid pärast sissekandmist hiljem seaduse piires korrigeerida.

«Näiteks kui ta kirjutas, et ühe nisuhektari peale kulus 400 liitrit diiselkütust, võib maksukoguja mõelda, et ehk oli väga kehv traktor,» püüab Rütel varemmainitut kokku võtta. «Talunik vajutab aga klahvile ning ta saab proovida sama varianti ka 100 liitriga.»

Erinevatel andmetel puudub arvuti Eesti ligi 10 000 talunikust 99 protsendil. «Talumehed tahaksid riigilt toetust arvutite ostuks, me oleme suutnud organiseerida aga üksnes hulgiostmist,» kurvastab Talutarga leiutaja, «programm iseenesest maksab talunikule ainult 500-1000 krooni.»

Talude arvutiseerimiseks peavad Talutarga programmi juhid läbirääkimisi rootslastega, kes pakuvad küll seni 286-tüüpi arvuteid, kuid vaja oleks 486.

Kogu Talutarga infosüsteem peab valmis saama 1998. aasta lõpuks, mil talunik saab kasutada andmebaase nii talu võimaluste, turgude kui ka ressursside kasutamise kohta teda ümbritsevas majandusruumis.

Kui projekt lõplikult valmib ning talumehed suudavad arvuti ostmiseks küllalt raha säästa, jõuab Eesti taludesse palju kaasaegsem ja efektiivsem andmebaas kui on seda Rootsis või Taanis.

Hetkel kuum