Berman teatas, et Balti Laevaremonditehase AS tegi seni tema renditud riigivarade erastamiseks oma pakkumuse, kuid erastamisagentuur lükkas novembris selle tagasi. «Varad pandi erastamisjääkidesse,» rääkis Fjodor Berman.
Hind, mille Balti laevaremonditehas oma pakkumuses rendivarade eest oli nõus maksma, oli tunduvalt suurem, kui seda soovitasid Saksa eksperdid, kes tehase vara eelnevalt hindasid, lausus Berman. «Agentuur lükkas selle tagasi kui ebapiisava.»
Erastamisagentuuri poolt rendivarade eest nõutud summa tasumine tekitaks tema sõnul vahendite nappuse, mistõttu peatuks ettevõtte areng, ja halvimal juhul mõnede tegevussuundade majandusliku tagasimineku.
«Teoreetiliselt võime me maksta varade eest ka seda hinda, mida nõuab erastamisagentuur,» teatas Balti laevaremonditehase peadirektor.
Fjodor Berman rääkis, et teadmatus Balti laevaremonditehase rendivarade edasise saatuse suhtes on põhjustanud mitmete perspektiivsete koostööprojektide rakendamata jätmise. «Neis projektides olid aktiivselt nõus osalema Rootsi, Saksamaa ja Taani investorid.»
Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet märkis, et Balti laevaremonditehase rendivarade erastamine peatus, kuna agentuuri nõukogu soovitas majandusministeeriumil veelkord üle kontrollida Balti laevaremonditehase varadega Eesti iseseisvumise ajal sõlmitud rendilepingud.
Sarnet rääkis, et kuna praeguseks on lepingud üle kontrollitud, võtab agentuur nüüd ligi kuu aja jooksul pakkujailt uuesti lõpliku pakkumuse, et valida nende seast välja laevaremonditehase varade erastaja. Samas ta tunnistas, et varade erastamise eelmises voorus möödunud aastal ei laekunud piisavaid pakkumusi. «Minu arvates ei olnud neis pakutud ostuhind piisav,» ütles Sarnet.