Valitsus andis kolmandiku terviljareservist vabaks

Riigihangete ameti peadirektori Ülo Sarve sõnul esitas majandusministeerium valitsusele eelnõu julgeoleku varufondi käsutuses oleva teraviljareservi vähendamise kohta 1993. aasta viljareservi arvel.

«Meie ettepanek valitsusele oli, et vili müüdaks turul avaliku enampakkumise teel,» lausus ta. «Selleks, et tagada vilja jõudmine leivatootmisse, võiks eelvoorus anda eelise neile veskitele, kes teevad viljast jahu, mitte piiritust.»

Kuna tegemist on väga vajaliku ning eelnevalt läbiräägitud otsusega, pidas Sarv selle kinnitamist valitsuse poolt tõenäoliseks.

ASi Vilma tegevdirektori Arnold Kimberi sõnul aga ei piisa vabastatavast kogusest kauemaks kui suveks. Kimber märkis, et kui aastane rukkivajadus Eestis ulatub 60 000 tonnini, siis kolmandiku reservi müükilaskmine (Kimberi teada 19 000 tonni) üldist probleemi ei lahenda.

Riigi viljasalve tegevdirektor Ago Soots näeb vilja turulepaiskamise parima ajana just käesolevat hetke. Tema ütluse kohaselt on kogu riigi teraviljareservi suurus alla 60 000 tonni, sellest moodustab 1993. aasta reserv veidi üle kolmandiku.

Soots ütles eile keskpäeval, et ta loodab valitsuse positiivsele otsusele, millega tehtaks teravilja müük ülesandeks riigi viljasalvele kui vilja hoiustajale.

«Nüüd on hakatud juba aru saama, et vilja ei tule iga kolmanda aasta tagant lihtsalt välja vahetada, vaid et selle vabastamine sõltub ka siseturu vajadustest ning aitab pidurdada liigset importi,» möönis ta.

Soots lisas, et ettevalmistamisel oleva riigireservide suurust määratleva seaduseelnõu järgi hakkab riik igal aastal varuma kuni 35 000 tonni vilja.

Teravilja müügist teenitava summaga, mis Sootsi hinnangul võib ulatuda üle 1750 krooni tonni kohta, Arnold Kimberi väitel aga kuni 2000 kroonini, uuendab riik oma reserve, ostes tänavusügisest uudsevilja. Ülo Sarve väitel sõlmib riik talunikega ka sellekohased eellepingud.

Põhimõttelist lahendust otsis valitsus eile ka teravilja stabiilsusvaru eraldamiseks julgeolekuvarudest. Ülo Sarve sõnutsi oli 5000 tonni rukki vabastamine kuu aja eest seadusevastane otsus, kuna riigireservi vabastamiseks annab õiguse ainult erakorraline, eri- või sõjaolukord. Kuna aga vajadus riigivarude siseturukäibesse paiskamise järele on olemas, nähakse ette eraldi varude moodustamist siseturu reguleerimise eesmärgil.

Pärast valitsuse otsust stabilisatsioonivarude loomise kohta peab riigikogu riigiressursside seadusesse tegema sellekohased parandused või koostama spetsiaalse seaduse.