Inflatsioonist kõneldes lubas president selle viia 25 protsendile 1996. a, samas kui 1995. a tegid hinnad läbi 131% tõusu. «Vaid inflatsiooni ohjeldades võime loota odavamaid krediite ning massilisi investeeringuid tootmisesse,» ütles president.
Venemaa kaitseb kodumaiseid tootjaid ning kavatseb seni, kuni inflatsioon on kõrge ning investeeringuriskid suured, toetada kiiresti tasuvaid projekte raha ja riiklike garantiidega. «Meie ülesanne on luua kodumaiste ning imporditud kaupade vahel tasakaal, mis tagaks kodumaistele tootjatele piisava konkurentsi, mis nende tegevust stimuleeriks, mitte ei lämmataks,» ütles Jeltsin.
Presidendi ettekujutuse kohaselt võiks konkurentsi soodustada sellistes sektorites nagu energeetika ning toormetootmine. Aidata tuleks sõjatööstust nüüdisaegsete relvade valmistamisel, et neid võiks eksportida.
Riik peab osutama poliitilist ja rahalist toetust kõrgtehnoloogiafirmadele, sh kosmosetööstus, tuumaenergeetika ning masinaehitus. «On tähtis säilitada vene sõjatööstuskompleksi teaduslik-tehniline ning isikuline baas,» kinnitas riigipea.
Erastamisest kõneldes väitis Jeltsin, et eraomandus ei ole ainus omandivorm ning riigi majandus vajab nii era- kui riigiettevõtteid. Ehkki vene majandus hakkab tuginema eraettevõtlusel, ei kao riiklikud ettevõtted, firmades säilib riigi osalus ka edaspidi. «Erastamine on tähtis, kuid mitte ainuvõimalik viis riigi vara hallata,» ütles president.
Peamiselt majandusküsimusi käsitlenud kõnes rõhutas Venemaa president välispoliitikal peatudes Moskva jätkuvat vastuseisu NATO laienemisele ida suunas ning soovimatust sõlmida kokkulepet T?et?eenia separatistidega. REUTER