Oma iga-aastases ettekandes, mida telekanalite vahendusel oli võimalik jälgida kogu riigis, teatas 65aastane president, et turumajanduslikud reformid on viinud rahva kannatuse katkemiseni ning riiki valitseb oht nõukogudeaegsetesse repressioonidesse tagasi langeda.
Distantseerudes ebapopulaarsest valitsusest ning kasutades poodiumi valimiseelsete plusspunktide kogumiseks, süüdistas Jeltsin Viktor T?ernomõrdini valitsuskabinetti rahva heaolu ohverdamises majanduslike reformide nimel.
«Valitsus, mis on koondanud põhitähelepanu riigi rahanduse stabiliseerimisele, on unustanud palkadest ja pensionidest elavad inimesed,» ütles Jeltsin. «Kui me ei garanteeri inimestele nende sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi ning laseme süveneda poliitilisel ebastabiilsusel, võime kaotada kõik ning jõuda tagasi sinna, kust alustasime.» Presidendivalimine võib tema sõnul olla Venemaa viimane võimalus luua vaba demokraatlikku ühiskonda.
Inflatsioonist kõneldes lubas president selle viia 25 protsendile 1996. a, samas kui 1995. a tegid hinnad läbi 131% tõusu. «Vaid inflatsiooni ohjeldades võime loota odavamaid krediite ning massilisi investeeringuid tootmisesse,» ütles president.
Venemaa kaitseb kodumaiseid tootjaid ning kavatseb seni, kuni inflatsioon on kõrge ning investeeringuriskid suured, toetada kiiresti tasuvaid projekte raha ja riiklike garantiidega. «Meie ülesanne on luua kodumaiste ning imporditud kaupade vahel tasakaal, mis tagaks kodumaistele tootjatele piisava konkurentsi, mis nende tegevust stimuleeriks, mitte ei lämmataks,» ütles Jeltsin.
Presidendi ettekujutuse kohaselt võiks konkurentsi soodustada sellistes sektorites nagu energeetika ning toormetootmine. Aidata tuleks sõjatööstust nüüdisaegsete relvade valmistamisel, et neid võiks eksportida.
Riik peab osutama poliitilist ja rahalist toetust kõrgtehnoloogiafirmadele, sh kosmosetööstus, tuumaenergeetika ning masinaehitus. «On tähtis säilitada vene sõjatööstuskompleksi teaduslik-tehniline ning isikuline baas,» kinnitas riigipea.
Erastamisest kõneldes väitis Jeltsin, et eraomandus ei ole ainus omandivorm ning riigi majandus vajab nii era- kui riigiettevõtteid. Ehkki vene majandus hakkab tuginema eraettevõtlusel, ei kao riiklikud ettevõtted, firmades säilib riigi osalus ka edaspidi. «Erastamine on tähtis, kuid mitte ainuvõimalik viis riigi vara hallata,» ütles president.
Peamiselt majandusküsimusi käsitlenud kõnes rõhutas Venemaa president välispoliitikal peatudes Moskva jätkuvat vastuseisu NATO laienemisele ida suunas ning soovimatust sõlmida kokkulepet T?et?eenia separatistidega. REUTER