«Meil ei ole midagi selle vastu, kui Esoil on nõus meid garanteerima,» ütles Männiksaar. Ta lisas, et ainus põhjus, miks leping võiks kolmapäeval sõlmimata jääda, on see, kui kõik nõukogu liikmed ei jõua esitatud lepinguga enne kolmapäeva piisavalt tutvuda.
Ka Eesti Kütuse peadirektor Toomas Saks ütles, et ta ei näe mingit põhjust, miks Esoili ja Eesti Kütuse vahelist garantiilepingut ei peaks sõlmitama. Garantiilepingu sõlmimisega saaks võimalikuks Esoili erastamise jätkumine.
Reedel oma nõusoleku garantiilepingu sõlmimiseks andnud Esoili järelevalvenõukogu esimehe Andres Tindi sõnul oli järelevalvenõukogus kaalumisel kolm võimaliku lepingu varianti: solidaarsusleping, käendusleping ja garantiileping.
Tint ütles, et järelevalvenõukogu pidas neist kõige sobilikumaks garantiilepingut, kuna solidaarse vastutuse lepingu puhul on nõude omajal õigus valida, kelle käest ta nõude sisse nõuab.
Garantiikohustus annaks aga õiguse pöörata nõuded Esoili vastu, juhul kui Eesti Kütus ei suuda oma kohustusi nõudja ees täita.
Järelevalvenõukogu seisukoha järgi nõustub AS Esoil sõlmima Eesti Kütusega sellise garantiilepingu, mis on vastavuses erastamisagentuuri nõukogu 1995. aasta 22. novembri otsusega number 42 ning majandusministri 1994. aasta 1. märtsi määrusega number 8.
Määrus näeb ette, et enne Esoili-poolsete kohustuste võtmist Eesti Kütuse suhtes peab Esoilil selleks olema eelnev kirjalik nõusolek majandusministeeriumilt.