26 veebruar 1996

Viru tahab end tallinlasele avada

Küsimustele vastab Viru hotelli tegevdirektor Yrjö Vanhanen

Eelmine aasta möödus ümberehituste tähe all. Uuendati konverentsisaali, ehitati välja kaubanduskeskus, mille tarvis vabastasime 5000 ruutmeetrit pinda ning rentisime selle välja. Suleti kondiitritsehh, kauplus, kohvik ja pub. Sellega viidi kulud miinimumini. Eelmisel aastal investeerisime Virusse 70 miljonit krooni. Sel aastal on põhirõhk koolitusel, turvalisuse ja tuleohutuse tõstmisel. Plaanitavate investeeringute suurus on 30 miljonit krooni.

Hotelli eelmise aasta netokäive oli 110 miljonit krooni, kasum 40 miljonit krooni. Kuigi käive kahanes varasema aastaga võrreldes 10 miljonit, suurenes kasum üle 12 miljoni krooni. See ongi tingitud kulude vähendamisest. Rendituluna saame aastas ligi 15 miljonit krooni.

Meie eesmärk on olnud avada Viru tallinlastele, et ka neile midagi pakkuda. Praegu on hotelli all 30 000 m², kaubanduskeskuse all 5000 m² pinda. Seega on suurem osa Virust tallinlastele siiski suletud, kuid kaubanduspinna mõju on kerkinud ootamatult esiplaanile. Kaubandus lihtsalt toetab hotelliäri.

Mis puudutab kaubanduskeskust, siis võib öelda, et esimesel neljal kuul on lepingud täidetud ning üürid tasutud. Suurt kasumit andis jõuluaeg -- see ületas kõik ootused. Praegu on Viru keskuse kaubandusruumide järele suur nõudmine. Ruumide rentimisest on huvitatud nii Marimekko kui mitmed autorendifirmad, tekstiili- ja jalatsikaubandusfirmad.

Sinna tuleb Stockmanni tütarfirma Seppälä kaubanduskeskus. Rendileping Stockmanniga kehtib veel kaks aastat.

Seppälä saab ruumid kätte ja renoveerib need oma rahaga. Mis ta sinna teeb, on tema asi.

Selle otsustab rendiraha. Meil on kõigiga pikaajalised rendilepingud, mille katkemise otsustab ainult rendi tasumata jätmine.

Viru kaubanduskeskusega seotud probleemid on lõplikult lahendatud. Meie viga oli selles, et ei teatud ning ei peetud silmas päästeameti nõudmisi. Probleem ei olnud mitte rahas, vaid selles, et me õigel ajal ei konsulteerinud päästeametiga. Nad solvusid ning hakkasid norima.

Ümberehitused olid väikesed ning need ei nõudnud suuri kulutusi. See ei olnud meie jaoks mitte niivõrd suur probleem, kuivõrd suur üllatus. Mina arvasin kogu aeg, et päästeametiga on kõik korras.

Kui lõpetati kaubanduskeskuse puuduste kõrvaldamine, lepiti kokku ka hoone hotelliosa puudutavate vigade parandamises.

Hädaabiteenus seisneb selles, et hätta jäänud Soome turist, kes on kaotanud ära oma dokumendid ja raha või joonud end purju, saab Virusse pöördudes abi. Saatkond vormistab talle dokumendid ning ta suunatakse laevale. See on tasuline teenus, Virule aga pigem maine tõstmiseks.

Viru on lepingu osapool seetõttu, et asub kesklinnas ning on kergesti kättesaadaval kohal. Hädaabiteenus ei puuduta hotellikliente ja reeglina ei jäeta ka hättasattunuid hotelli ööbima.

Praegu on meie suurim mure, et laevade liiklus on külma tõttu halvatud. Esiteks paks jää ja külm ilm ning teiseks see, et laevad tulevad Helsingist Tallinna hommikul ja laevareisijad ei ööbi hotellis. Silja Line'i laev tuleb Helsingist välja küll õhtul, kuid inimesed ööbivad laevas.

Jaanuar ja veebruar on klientide teenindamise osas jäänud loodetust tagasihoidlikumaks.

Laiale üldsusele tuntav imago on teistsugune kui see, mida arvavad ja kogevad kliendid. Klientide arvates on tase tõusnud. Need, kes ise ei ole hotelli külastanud, teevad järeldusi ajalehti lugedes või kuulevad oma naabrite käest. On tõsi, et Viru imago Tallinnas on halb. Ega see muidu ei tõuse, kui meie seda ei paranda ja klienditeenindust ei arenda.

Tahame edaspidi tähelepanu pöörata meie ja klientide vahelise interaktiivse teenindamise parandamisele. Selle paranemine võtab aga aega selle aastatuhande lõpuni. Vähemalt.

See on üks pikk ja segane asi, kus keegi ei tea, kes kellele võlgu on. Tegemist on ehitaja ja Taani tellija vahelise probleemiga, Virusse see ei puutu. Uus omanik võttis hoone üle ilma võlgadeta.

Virul on kaelas Hansapangalt võetud 50 miljoni krooni suurune laen kaubanduskeskuse ehitamiseks ning on veel muidki laene. Kokku on laene umbes 70 miljoni krooni ulatuses. Nende laenude tagasimakse tähtaeg on viis aastat ning nende tasumine ei ole meile probleem.

Kogu äritegevuse alus on see, et kiiresti kasumit saada. Kuid maha müüa -- ei. Omanik SRV International on selgelt välja öelnud, et Viru on pikaajaline investeering. Omanikud on Viru tulemustega rahul.

Lõime firma 1993. aastal koos kahe soomlasest äripartneriga juhuks, kui oleksime tahtnud hakata tegutsema hotellinduse, turismi ja restoranide alal. See firma ei ole tegelikult kunagi tegutsenud ning võib juhtuda, et ta ei hakkagi iial toimima.

Kõik sõltub sellest, kuidas äri läheb. Aasta aega olen siin veel kindlasti.

Hetkel kuum