Valitsus pooldab töösturite nõudmisi
Tööstuse ja tööandjate keskliidu ettepanekute kohaselt tuleks muuta erastamistingimus nii, et võimaluse tasuda 50% ettevõtete erastamisel makstavast järelmaksust EVPdega saaksid ka ettevõtted, mis erastati enne erastamisseaduse jõustumist 1993. aasta juulis. Praegu on see võimalus vaid pärast seaduse jõustumist erastatud ettevõtete uutel omanikel, kelle kapital on Eesti päritolu.
Samuti peaks töösturite ettepaneku kohaselt lahti siduma EVPga ja reaalse rahaga ettevõtete eest tasumise järelmaksugraafikud, mis võimaldaks maksta EVP-osa ettemaksuna kohe ära.
Kolmanda ettepaneku kohaselt ei tuleks järelmaksu intressi arvestada mitte kogu makstava summa pealt, vaid ainult sellest summast, mis tuleb tasuda ühe aasta jooksul.
Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et ettepanekud Eesti majanduspoliitika reformimiseks peab esitama majandusministeerium. «Kuna majandusministeeriumist ei ole kolmveerandi aasta jooksul ühtegi sellist ettepanekut tulnud, siis peame ilmselt peaministriga seda ise tegema ja selleks määrusi ette valmistama,» teatas Vitsur.
Ta rääkis, et ta organiseerib ettevõtjate-ministeeriumide ümarlaua, mis selgitaks prioriteetsemad ülesanded.
Vaidlustades kriitikat, mida on tabanud erastamistingimuste tagantjärele muutmine, lausus Vitsur, et iga leping on leping, kuid Eestil on oma riigi majanduspoliitika, mis tuleneb majanduse olukorrast, mitte mingist sõlmitud lepingust või mingil ajal langetatud poliitilisest otsusest. «Ma eitan täielikult siin sellist lähenemist, et see leping, mis kunagi sõlmiti, on püha,» ütles Vitsur.
Ta lisas, et ei või olla individuaalseid soodustusi ühele ettevõtele, kuid riigil võib olla oma majanduspoliitika, kuidas ta toetab oma ettevõtlust, kuidas ta saavutab oma majanduslikud eesmärgid.
«Kui me ei taha või ei saa maksustamist vähendada ettevõtluse finantsolukorra parandamiseks ja kui meil ei ole võimaldada krediidiressursse, siis peame kasutama neid vahendeid, mis riigil kasutada on,» märkis ta.
Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet sõnas, et päris täpselt ei saa prognoosida, kui palju uute erastamistingimuste kehtestamise korral riigil raha saamata jääb. «No, umbes 500--600 miljonit krooni jääks siis saamata,» märkis ta.
Sarneti sõnul võidavad ettepanekute vastuvõtmise korral tegelikult kõik ettevõtted, kellel on järelmaks. «Mida suurem objekt on ostetud ja mida hiljem, seda suurem huvi ettepanekute vastuvõtmise vastu on,» lausus ta.
Järelmaksu tingimuste muutmise vastu võiks olla eelkõige ettevõtted, kes on agentuurile tasunud kogu summa, et mitte maksta 10% järelmaksu intresse, ega ole arvestanud, et erastamistingimused võivad muutuda.
Välisinvestorid võivad sellises tingimuste muutmises näha, et Eesti riik soodustab kodumaiseid erastajaid, olgugi et avalikult räägitakse vastupidist, rääkis Sarnet.
ASi Mainor president ja ASi Marlekor juhatuse liige Ülo Pärnits ütles, et Marlekori ostuhind oli erastamise ajal 56 miljonit krooni. Järelmaksuna on jäänud praegu tasuda 40 miljonit krooni.
«Kui õnnestuks maksta Marlekori eest ettepaneku kohaselt 50% järelmaksust 20 miljoni EVPga kohe ära, siis see tähendaks, et reaalset raha peaks maksma kokku ainult 24 miljonit krooni. Ülejääv 16 miljonit krooni investeeritakse ettevõttesse,» rääkis Pärnits.
Tema sõnul saaks erastamise pealt kokku hoitud raha aasta jooksul umbes viis korda nn pöörata ning aitaks ettevõtte toodangu mahtu tõsta 80 miljoni kroonini aastas. Riik saaks maksuna Marlekorist tagasi14 miljonit krooni. «Ega ettepanekute vastuvõtmine ei muuda midagi ettevõtte omanike heaolus, see annab kokkuvõttes kasu kogu Eesti riigile,» ütles Pärnits.