Peaministri majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et ettepanekud Eesti majanduspoliitika reformimiseks peab esitama majandusministeerium. «Kuna majandusministeeriumist ei ole kolmveerandi aasta jooksul ühtegi sellist ettepanekut tulnud, siis peame ilmselt peaministriga seda ise tegema ja selleks määrusi ette valmistama,» teatas Vitsur.
Ta rääkis, et ta organiseerib ettevõtjate-ministeeriumide ümarlaua, mis selgitaks prioriteetsemad ülesanded.
Vaidlustades kriitikat, mida on tabanud erastamistingimuste tagantjärele muutmine, lausus Vitsur, et iga leping on leping, kuid Eestil on oma riigi majanduspoliitika, mis tuleneb majanduse olukorrast, mitte mingist sõlmitud lepingust või mingil ajal langetatud poliitilisest otsusest. «Ma eitan täielikult siin sellist lähenemist, et see leping, mis kunagi sõlmiti, on püha,» ütles Vitsur.
Ta lisas, et ei või olla individuaalseid soodustusi ühele ettevõtele, kuid riigil võib olla oma majanduspoliitika, kuidas ta toetab oma ettevõtlust, kuidas ta saavutab oma majanduslikud eesmärgid.
«Kui me ei taha või ei saa maksustamist vähendada ettevõtluse finantsolukorra parandamiseks ja kui meil ei ole võimaldada krediidiressursse, siis peame kasutama neid vahendeid, mis riigil kasutada on,» märkis ta.
Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet sõnas, et päris täpselt ei saa prognoosida, kui palju uute erastamistingimuste kehtestamise korral riigil raha saamata jääb. «No, umbes 500--600 miljonit krooni jääks siis saamata,» märkis ta.
Sarneti sõnul võidavad ettepanekute vastuvõtmise korral tegelikult kõik ettevõtted, kellel on järelmaks. «Mida suurem objekt on ostetud ja mida hiljem, seda suurem huvi ettepanekute vastuvõtmise vastu on,» lausus ta.
Järelmaksu tingimuste muutmise vastu võiks olla eelkõige ettevõtted, kes on agentuurile tasunud kogu summa, et mitte maksta 10% järelmaksu intresse, ega ole arvestanud, et erastamistingimused võivad muutuda.