Kultuuriministeeriumi edastatud pressiteate kohaselt rääkisid TV3 kasuks ka väljakujunenud auditoorium, programmi järjepidevus ning reaalne finantseerimisprogramm, mis tugineb TV3 aktsia- ja omakapitalile.
TV3 nõrga küljena tõi Allik välja, et tema puhul annab tõlgendada mitmeti väliskapitali osakaalu aktsiakapitalis. Pressiteate kinnitusel on kolm viiendikku TV3 aktsionäridest siiski Eesti kodanikud, mistõttu vastuolu ringhäälinguseadusega väidetavalt ei ole.
ASi Trio pakkumuses põhjustas küsitavusi väide, et Trio alustab Tipp TV aktsionäride tehnikat ja ruume kasutades saadetega kohe pärast loa saamist, märkis Allik.
Alliku väitel puudub Triol lisaks oma tehnikale ka vajalike kogemustega kaader.
Kultuuriministeeriumi poolt TV3-le väljastatud luba jõustub TV3 kandmise järel äriregistrisse. Luba kehtib 1999. a septembrini.
«Ministri otsus oli ainuõige, kuna TV3 oli pakkujatest ainus, kes on näidanud reaalselt oma võimet teha televisiooni,» ütles TV3 nõukogusse kuuluv Andres Küng. «Meie pakkumus oli lihtsalt parem,» lisas ta.
«Ma usun, et härrad Lang ja Luik on nii võimekad ärimehed, et nad tulevad telemeediasse igal juhul,» ütles TV3 aktsionär, ASi Krenno tegevdirektor Rein Kaarepere. «Samas saavad mõlemad oma südames kindlasti aru, et see luba kuulub siiski TV3-le,» lisas ta. Kaarepere peab oma sõnutsi loogiliseks, et AS Trio jätkab koostööd Tipp TVga.
ASi Trio juhatuse esimees Rein Lang kinnitas eile õhtul, et AS Trio ei kavatse vaidlustada Alliku otsust. Ta ei kommenteerinud, kas nad kavatsevad jätkata koostööd Tipp TVga.
Tipp TV aktsionäriks oleva Rahajuhtimise ASi juht Vello Väinsalu ütles, et teda ei üllata kultuuriministri otsus. Tema sõnul tegi ministri otsuse lihtsaks asjaolu, et komisjoni liikmete hääletustulemused kanali rentniku valikul jagunesid enam-vähem võrdselt. «Ma olen sada protsenti kindel, et tegemist on poliitilise otsusega,» kinnitas Väinsalu.
Väinsalu progroonis, et TV3 projekt kukub varem või hiljem kokku. «Nende nõrk külg on välisosalus, mis on viidud kunstlikult seaduses lubatu piirile,» ütles Väinsalu. Tema sõnutsi muutub välisosalus TV3 projektis domineerivaks kohe, kui mõni Eesti aktsionär otsustab TV3 projektist lahkuda.
Väinsalu väitel mõjutab TV3 väliskapitali määra näiteks see, et riik on otsustanud müüa osa oma aktsiatest TV3 osanikuks olevas Telemedia Eesti ASis firma Rootsi osapoolele.
Kaarepere sõnutsi ei tekita TV3 aktsionärideks olevate firmade aktsiakapitalis toimuvad muutused neile mingisuguseid probleeme. «TV3 põhikirjas on punkt, mille kohaselt peab välisosalus telekanalis jääma alla viiekümne protsendi,» märkis ta.
«Selle punkti alusel mängime ümber aktsiate jagunemise, juhul kui TV3 osanikeks olevate firmade aktsiakapitalis toimub mingi muutus,» kinnitas Kaarepere.
TV3 aktsiatest kuulub EVTV-le 42%, Telemedia Eesti ASile 34%, ASile Krenno 10%, ASile Eesti Finantsinvest 8% ja Soome Mainos TV-le 6%.
Seotud lood
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.
Enimloetud
3
Tesla ostuga võiks oodata
6
“A kust leiad sina ööga 100 000 eurot?”
Hetkel kuum
Tesla ostuga võiks oodata
“A kust leiad sina ööga 100 000 eurot?”
Tagasi Äripäeva esilehele