Täna algab Euroopa ja Aasia tippkohtumine

Tippkohtumisel sulgub kolmest blokist -- Aasiast, USAst ja Euroopast -- koosnev geo-majanduslik kolmnurk, mille piirkonnad on rahvusliku kogutoodangu poolest peaaegu võrdsed.

Aasia kiire areng võib viia ta teistest piirkondadest peagi mööda. Juba praegu ulatub sealne majanduskasv aastas kaheksa protsendini, kõrvutatuna kahe protsendiga Euroopa Liidus. Edaspidi asuvad kaks kolmest majanduslikust suurriigist (USA, Jaapan, Hiina) Aasias.

Ka kohtumise initsiatiiv on Aasia käes -- see on Aasia, kes kohtub vanade Euroopa koloniaalvõimudega.

Varem tugines Jaapani ning Aasia tiigermajanduste kasv ekspordil USAsse ja Euroopasse või sealt tulnud investeeringutel. Nüüd on piirkond rohkem iseseisvunud.

Juba 1990. aastal ületas Vaikse ookeani äärsete maade kaubandus Ida-Aasia ja Ameerika vahelise kaubanduse mahu.

Kuni Aasia oli majanduslikult nõrk, oli Euroopa huvi tema vastu väike, kuid nüüd on juurdekasvu koht kõigil teada. Võib-olla vajab Euroopa Aasiat isegi rohkem kui vastupidi.

25 riigi- ja valitsusjuhi kohtumisel ei ole kindlat päevakava. Kõne alla võivad tulla kõik teemad alates kaubandusest, julgeolekust kuni kultuurini välja. Ohtralt käsitletud inimõiguste teemat sooviksid Aasia maad aga seekord vältida ning keskenduda enam majandusküsimustele.

Esimese kohtumise eesmärk ei ole sõlmida konkreetseid kokkuleppeid, vaid üksteist tundma õppida. Pooled on ühel meelel, et taolisest kohtumisest võiks kujuneda regulaarne tava.

Vähem kui 25 aastaga on Aasia import Euroopa riikidest langenud 25 protsendilt 15 protsendile. Ainult 2,6 protsenti Euroopa välisinvesteeringutest on tehtud Aasiasse, võrrelduna 6 protsendiga 1980. a. Tööstusmaadest on Jaapani ja USA kohalolek kiiresti arenevas Aasias märgatavam, kuna EL on olnud hõivatud omaenese sisemiste protsessidega. Mitmed Aasia juhtivad poliitikud on nimetanud Euroopat ligipääsmatuks kindluseks. Aasia soovib Euroopaga liberaalsemat kaubandust ning rohkem investeeringuid. Samuti soovitakse Euroopat vastukaaluks majanduslikult mõjuvõimasale USAle. Kohtumist võib vaadelda ka kui Aasia püüdu tasakaalustada Hiina suurust ja tulevast mõjujõudu, sidudes end lähemalt Euroopaga. DI