Veepuhastus nõuab raha

Kolme aastaga laiendatakse 1993. aastal ehitatud heitvee bioloogilise puhastuse osa ning ehitatakse välja ja monteeritakse muda töötlemise kompleks. Pool rekonstrueerimistöödest valmib sellel aastal.

Ehituse peatöövõtuleping sõlmiti ehitusfirmaga EMV eelmise aasta juulis, ehitustööde üldmaksumus on 218 miljonit krooni.

Möödunud aastal investeeriti ehitusse 20 miljonit krooni. Käesoleval aastal investeeritakse 107 miljonit krooni ning 1997. aastal ligi 140 miljoni krooni.

Ehituse üldmaksumusele lisandub seadmete maksumus, mis tarnitakse põhiliselt Soomest ja Sakasmaalt.

Pool vajalikest investeeringutest kaetakse heitvee puhastamisest saadavate summadega. EBRD-lt saab Tallinna Veevarustuse ja Kanalisatsiooni ME 352 miljonit krooni laenu, millest osa kasutatakse heitveepuhastusjaama rekonstrueerimiseks. Tagastamatu finantsabiga on projekti toetanud Soome keskkonnaministeerium 24 miljoni ja ?veitsi valitsus 25 miljoni krooniga.

Heitvee maksumus on Tallinna hinna-ja konkurentsiameti andmetel alates 1. veebruarist eraisikule 4,40 krooni kantmeetri eest ja juriidilisele isikule 13,68--28,27 krooni kantmeetri eest. Päro sõnul puhastas Tallinna heitveepuhastusjaam eelmisel aastal 83 miljonit kantmeetrit heitvett.

ASi EMV ehitusdirektori Peep Siitami sõnul on heitveeprojekt neile selle aasta suurim. Ta lisas, et projekt on insener-tehniliselt keeruline. Kuna viimastel aastakümnetel pole heitvee puhastusseadmetele märkimisväärset tähelepanu pööratud, puudub Eesti ehitusfirmadel sellealane ehitus- ja projekteerimiskogemus, rääkis Siitam.

Kõik tööd peaks objektil olema lõpetatud 1998. aasta juunis. «Siis on Tallinna heitveed oma kvaliteedi poolest võrreldavad Euroopa tasemega,» lisas Päro.

Päro sõnul on järgmise etapina vaja hakata eraldama heitveest lämmastikku, kuid selle projekti ellurakendamiseni jõutakse alles pärast 1998. aastat.