«Väliskaubanduse alal on kavas kehtestada rida kaitseabinõusid,» teatas Venemaa peaminister Viktor T?ernomõrdin läinud neljapäeval valitsuse istungil. Samas tuli rahandusminister Vladimir Panskov välja ettepanekuga tõsta kaupade suhtes kehtestatud imporditariife 20 protsendi võrra.
Protektsionistlik retoorika vallandus Venemaal nädal tagasi seoses Venemaa kavatsustega peatada külmutatud linnuliha import USAst. USA ametnike sõnul võib see paisuda kaubandussõjaks, mis ei jäta puutumata muidki põllumajandusalaseid sidemeid.
Samas on Venemaa põllumajandusministeerium sunnitud möönma, et ei sellel ega ka järgneval aastal suuda Venemaa ennast veel ise toiduainetega varustada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehkki protektsionistlikud avaldused on tingitud eelkõige vallandunud valimiskampaaniast, ei mõju taoline poliitika hästi Venemaa väljavaadetele saada maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks. «Impordi piiramine olukorras, kus soovitakse saada maailma kaubandusringkondades üheks suurimaks partneriks ning ühineda WTOga, on vastuvõetamatu,» ütles Paul Drazek USA põllumajandusministeeriumist. «Olemata WTO liige on uute kaubandustõkete kehtestamine Venemaal suhteliselt lihtne, kuid liikmeks saamise teevad need raskeks.»
Ka Euroopa komisjon hoiatas Venemaad, et protektsionism võib ohustada ELi ja Venemaa vahelise vabakaubanduskokkuleppe tulevikku. Praeguse vahekokkuleppe alusel tuleb kõik kaubanduspiirangud ELiga kooskõlastada. Hetkel on EL kehtestanud Vene kaupade suhtes keskmiselt üheprotsendilise tariifi. Samas on keskmine tariif EList Venemaale tarnitud kaupade pealt 19 protsenti. REUTER