Äriregistri andmed muutuvad avalikuks

Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registrikeskuse direktor Sirje Rogova ütles, et põhimõtteliselt võivad äriregistrist oma päringule vastuse saada kõik juriidilised ja eraisikud, kellel on selleks õigustatud huvi.

Ettevõtted peavad esitama firma blanketil avalduse, kus tuleb ära näidata, millist infot vajatakse ja millisel otstarbel päring esitatakse. Eraisikul piisab passi esitamisest, avalduse saab ta kirjutada kohapeal.

Rogova kinnitusel ei väljasta äriregister teateid selle kohta, mitmes äriühingus ja millise osalusega keegi isik on. Seega ei anta äriregistrist välja isikuandmeid.

Registrikeskuse direktori meelest tuleks vastu võtta andmekaitseseadus, mis muudaks isikuandmete väljastamisest keeldumise seaduslikuks.

Alates käesolevast aastast peavad kõik äriühingud äriregistrile esitama oma auditeeritud bilansi. Rogova sõnul on andmepäringu esitajal, kui ta teab, milline registrikeskus teda huvitava äriühingu registreeris, alati otstarbekam pöörduda otse kohalikku registrikeskusesse.

Äriühingute vajalikke dokumente ja auditeeritud bilansse hoitakse registrikeskustes Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Rakveres. Kohalikud registrikeskused väljastavad ka kohtule vajalike dokumentide koopiaid.

Veebruaris kehtestas justiitsminister oma käskkirjadega riikliku keskäriregistri pidamise ja andmete väljastamise eeskirjad, samuti teenustasu.

Ühe äriühingu kohta tehtud päringu eest tuleb äriregistri pidajale maksta 25 krooni. Kõik päringud registreeritakse ja äriühingul, kelle vastu maksuamet, politsei, mõni firma või eraisik on päringu teinud, on õigus selle kohta äriregistrilt informatsiooni nõuda.