4. märts 1996
Jaga lugu:

Ministeerium pidurdab Eesti Merelaevanduse müüki

Minister Kalev Kuke väitel toimuks merelaevanduse praegune erastamine puhtalt pankroti nimel. «Enne peab meil olema ka midagi hinge taga, kui hakkame Merelaevandust erastamisnimekirja suruma,» lausus Kukk, kes oma sõnul pooldab Eesti Merelaevanduse erastamist sarnaselt RASiga Estonian Air, mis põhineb aktsiakapitali laiendamisel.

Küsimus on selles, millise hinnaga Merelaevandust müüa ja kes oleksid tema ostjad, rääkis Kukk. Tema väitel puudub Eestis Merelaevanduse erastamiseks vajalik kapital. Ta ei olnud nõus aga nimetama Eesti Merelaevanduse võimalikku väärtust.

Eesti Merelaevanduse juhatuse esimehe Enn Pandi sõnul toetas juhatus ministeeriumile saadetud kirjas Merelaevanduse erastamist. Erastamisviisina pakuti ettevõtte aktsiate müüki, kusjuures vähemalt 50 protsenti aktsiakapitalist jääks Eesti juriidiliste isikute valdusse. Eesti osapoolele kuuluvat vähemalt poolt firma aktsiakapitalist nõuab laevaregister, kui alustel soovitakse säilitada Eesti lipp.

Eesti Merelaevanduse juristi ja juhatuse liikme Heiki Lindpere väitel oli tegemist poolteiseleheküljelise arvamusega, mis esitati teede- ja sideminister Kalev Kuke palvel ja pidi tal aitama jõuda seisukohale Merelaevanduse erastamise suhtes.

Teede- ja sideministeeriumi asekantsleri Viktor Palmeti sõnul on ta ministriga arutanud Eesti Merelaevanduse juhatuse arvamust. Konkreetse otsuse tegemiseks oli juhatuse pöördumine Palmeti ütlusel aga liiga pealiskaudne.

Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti sõnul kasutatakse riigiettevõtete aktsiakapitali laiendamist ainult juhtudel, kui erastamine venib, aga ettevõte vajab kohe rahalisi vahendeid. Eesti Merelaevanduse puhul pole selline variant põhjendatud ja erastamine toimub aktsiate müügi teel, kinnitas Sarnet.

Ka Eesti Merelaevanduse peadirektor Toivo Ninnas on leidnud, et ettevõte on lääne pankade laenudega rahaliselt kindlustatud, mistõttu eelistatav on firma erastamine aktsiate müügi teel.

Teede- ja sideminister Kalev Kuke sõnul on erastamisagentuur oma aja ära elanud ja ei sobi Eesti Merelaevanduse erastamise läbiviijaks. Ministri ütluse kohaselt loodi erastamisagentuur omal ajal tööstuse, põllumajanduse ja autobaaside aktsioonilise erastamise läbiviimiseks.

«Eestis ei ole tehnoloogiat, mille järgi selliseid ettevõtteid nagu merelaevandus erastada,» väitis Kukk. «Merelaevandus ei ole mingi toidupood, mida saaks kaalukausile panna ja ära müüa.»

Minister ei soostunud nimetama ühtegi organisatsiooni, kes võiksid erastamisagentuuri asemel Eesti Merelaevanduse erastamist korraldama, kuid väitis, et võimalikke variante on palju.

Väino Sarneti sõnade kohaselt ei ole teede- ja sideministeerium valitsuse istungitel ega enne seda mingeid vastuolulisi seisukohti väljendanud, mistõttu Eesti Merelaevandus kanti sellel aastal erastamisprogrammi. Tahame lähitulevikus kanda Merelaevanduse ka erastamisnimekirja, et jõuaks käesoleval aastal alustada tema erastamisega, kinnitas Sarnet.

Sellekohaste läbirääkimiste alustamiseks on saadetud ettepanek teede- ja sideministeeriumile. Eesti kapitali osalus ja erastamise korraldamise võimalik osaline delegeerimine määratakse Sarneti sõnul kindlaks läbirääkimiste käigus.

Teede- ja sideministeeriumis ei ole jõutud erastamisagentuuri ettepanekut läbirääkimiste alustamiseks veel arutada, kuna see jõudis pärale alles eile. Kalev Kukk kinnitas aga, et ta toetab ministeeriumi kantsleri Ruth Martini varem väljaöeldud seisukohta, et Eesti Merelaevanduse erastamisega ei ole vaja kiirustada ja tema erastamisprogrammi lülitamine oli enneaegne.

Jaga lugu:
Hetkel kuum