6. märts 1996
Jaga lugu:

Eesti Merelaevandus kasutab laevu rentnikuna

Laevade kasutamiseks on Eesti Merelaevandus sõlminud välismaiste tütarfirmadega rendilepingud, mille kohaselt merelaevandus maksab talle kuuluvate laevade kasutamise eest renditasu.

Riigikontrolli jaoks tekitas küsitavusi, et Merelaevanduse välismaiste tütarfirmade tegevus ja vara jääb Eesti statistilisest aruandlusest välja ja need firmad ei maksa Eesti riigile mingeid makse, ütles riigikontrolli peakontrolör Rein Randma. Rendilepingud on koostatud arvestusega, et tütarfirmade tulud ja kulud oleksid omavahel tasakaalus, teisisõnu on nad kasumit mittetootvad ettevõtted. Tütarfirmade raamatupidamist korraldatakse Tallinnas Eesti Merelaevanduse peakontoris.

Riigikontroll tõdes samas, et Eesti Merelaevanduse tütarfirmade loomine ei kahjusta Eesti riigi huve ja et see on seotud Merelaevanduse vajadusega saada välispankadelt krediiti uute laevade ostmiseks.

Merelaevanduse vara anti tütarfirmadele üle juhatuse otsusega, osaliselt on neid tehinguid sanktsioneerinud valitsus.

Eesti Merelaevanduse peadirektor Toivo Ninnas ütles riigikontrolli akti kommenteerides, et välispangad ei aktsepteeri Eesti seadusandlust, mistõttu asutati tütarfirmad peaasjalikult Küprosel. Ninnase sõnul sobib selle riigi seadusandlus suurte krediitide saamiseks.

Ninnas ütles, et sama teed on läinud peaaegu kõik endised liiduvabariigid. Vahe on ainult selles, et lätlaste laevad sõidavad merd Küprose lipu all, Eesti laevad, mis juriidiliselt kuuluvad Küprosel registreeritud firmale, aga Eesti lipu all, lisas Ninnas.

Merelaevanduse peadirektori väitel kestab olukord, kus laevade omanikena näidatakse välisriikides registreeritud firmasid, senikaua, kuni välispangad hakkavad Eesti seadusi tunnustama.

Laeva ostu korral finantseeritakse Ninnase sõnul kolmest allikast. Pank annab laeva ostuks laenu 50--60 protsendi ulatuses laeva maksumusest, garandiks jääb laev ise. 20--30 protsenti summast peab Merelaevandus ise maksma, ülejäänud 10--20 protsenti summast kaetakse tagatisega, milleks on Küprosel registreeritud firmale kuuluvad Eesti lipu all sõitvad laevad.

Rein Randma sõnul tuvastas riigikontroll vastuolu kehtivate õigusaktidega ka ASi Eminre varade üleminekus ASile Hansatee. Hansatee oli merelaevanduse peajuristile Heiki Lindperele ja vandeadvokaat Kaido Pihlakasele kuulunud riiulifirma.

Kui Eminre sattus majanduslikesse raskustesse, müüdi firma varad, õigused ja kohustused, kaasa arvatud Tallinna--Helsingi laevaliini haldamine, sümboolse tasu eest Hansateele. Eminre aktsiad jäid endiselt 51 protsendi ulatuses Inreko Laeva ASi ja 49 protsendi ulatuses Eesti Merelaevanduse käsutusse ning seda firmat pole tänini likvideeritud.

Seejärel müüsid Lindpere ja Pihlakas Hansatee aktsiatest 51 protsenti Inreko Laeva ASile ja 49 protsenti Eesti Merelaevandusele.

Riigikontrolli revidendid kontrollisid ka Eesti Merelaevandusele kuulunud ASi Tormilind müümist Heiki Lindperele. Enampakkumise juures mingeid eksimusi ei tuvastatud. Tõsi, üks enampakkumise tulemuste üle otsustanud komisjoni liige oli Lindpere alluv, Eesti Merelaevanduse jurist Indra Kaunis.

Jaga lugu:
Hetkel kuum