Infot korrastades valmistub linn selle kasutamiseks

«See annab tunda asjaajamise kiiruses ja võimaluse kontrollida, et maja müünud isik oleks ka selle omanik,» põhjendab Tallinna linnavalitsuse linnasekretär Toomas Sepp infosüsteemi kasulikkust.

Tema sõnutsi võib osutuda kõige suuremaks probleemiks sisestamiseks vajalike andmete puudumine: «Koos nõukogude ajaga kadusid ära kõik andmepangad ja nüüd on küsimus, kuidas neid taastada.»

Loodava kinnisvara infosüsteemi maaregistris peab olema info krundi moodustamise, maa maksustamise, kõigi tehingute, lepingute ja järelevalve kohta, samuti kohanimede ja aadresside kohta. Planeeringute register kajastab kogu protsessi, selle algatamist, kooskõlastamist ja kinnitamist. Ehitusregistri allsüsteemid annavad ülevaate ehituslubadest, projektidest, järelevalvest ja ehitusrajatistest. Ka hooneregistri andmed ei jää uuest kinnisvarainfosüsteemist välja.

Tallinna hooneregistri direktor Toomas Nurmoja nimetab kinnisvara infosüsteemi loomist dubleerimiseks. 30 000 majavaldusega hooneregistri andmed kopeeritakse teise süsteemi. Ent Sepp kinnitab, et seda tegemata ei oleks paari aasta pärast linna juhtimine enam võimalik.

«1,5 aastat võttis aega, enne kui me selle lepinguni jõudsime,» ohkab Tallinna linnavalitsuse linnasekretär Toomas Sepp.

14 kuu jooksul valmiv projekt maksab 8,2 miljonit krooni. Sellel aastal kavandatud töödeks on linna eelarvest eraldatud 4 miljonit krooni. «Meil on tõsist lootust ka välisabile,» viitab Sepp võimalikule Soome-poolsele abile, «see mõjutaks oluliselt töö mahtu, mis sellel aastal ära teha jõutakse.» Samas ei välista Sepp võimalust, et järgmise aasta linna eelarves nende infosüsteemide projekt unustatakse ning nende töö hoopis pooleli jääb. «Mis siin salata, peame väga kõvasti pingutama,» rõhutab Sepp, et tegemist on Eesti suurema arendusprojketiga.

Kinnisvara infosüsteemi arendamise konkursile laekunud 11 tööst vastas nõuetele neli, mille hulgast lõpliku valiku tegi Tallinna linna infosüsteemi nõukogu koostöös Tallinna tehnikaülikooli spetsialistidega.

Konkursi võitis Siemens Nixdorfi Infosüsteemide ASi ja ASi Datel ühispakkumine. «Nende poolt pakutud tehnoloogiline süsteem oli avatud ja lähtus sellest, et tellija selle haldamisega ise hakkama saab,» põhjendab Tallinna linnavalitsuse andmetöötlusosakonna juhataja Mati Laurits. Firmade ülesandeks on 14 kuu jooksul välja arendada Tallinna kinnisvara infosüsteem. Tööde käigus kohandatakse Eesti oludele vastavaks firma Siemens Nixdorf munitsipaaljuhtimiseks mõeldud tarkvarapaketi Pegasos kinnisvarade alamsüsteemi vajalikud komponendid.

Tegemist on olulise osaga kogu riigi infosüsteemist, mis on vajalik riigi- ja munitsipaalstruktuuride efektiivseks koostööks, eelkõige linna ja kodanike kinnisvarade kinnistamisprotsessi kiirendamiseks. Ja samas kujunevad Tallinna linnal välja kaasaegsed, arvutisüsteemil põhinevad andmepangad, mida saab kasutada linnaelu korraldamisel. Süsteem hakkab tööle projekti käigus laiendatud Tallinna linnavalitsuse arvutivõrgus.

Suur osa kavandatud töödest tehakse Eestis Siemens Nixdorfi volitatud partneri, ASi Datel ning allhankijate, ASi Regio ja ASi Abobase Systems poolt. See on vajalik, et süsteemi valmides siirduks selle käigushoidmine ja edasiarendamine Tallinna linnale. «Et süsteem 14 kuu pärast briljantselt toimima hakkab, seda ma küll ei julge väita,» ei ilmuta Sepp optimismi. Samas lisab ta, et õnnestumise korral saab infosüsteemi rakendada teisteski Eesti linnades ning selle vastu on juba huvi ilmutanud ka Riia ja Vilnius.