Toll võitleb illegaalse kütusega

Tolliamet ja kaitsepolitsei korraldasid eelmisel nädalal prokuratuuri poolt sanktsioneeritud dokumentide võetuse kütusefirmades AS Estonian Transoil ja AS EK. Mõlemad ametkonnad kinnitasid samas, et nimetatud firmasid ei süüdistata illegaalses kütuseäris. Võetus ei ole veel mingisugune süüdistus firma vastu, lausus Rein Talvik.

Kaitsepolitsei peadirektori Jüri Pihli sõnade kohaselt selgub kriminaalasja uurimise käigus, kes on süüdlased. «Praegu ei saa aga veel rääkida ühestki konkreetsest firmast või isikust,» väitis Pihl.

Soome kütusekontserni Neste ja RE Eesti Kütus ühisfirma Estonian Transoili asedirektor Jüri Petter sõnas, et ta on isiklikult nördinud tolli ja kaitsepolitsei käitumisest. Petter leidis, et tema kabinetis korraldatud läbiotsimine oli liiga jõhker lähenemine.

«Kellelegi Estonian Transoilis ei ole süüdistust esitatud ja kui keegi mõtleb, et süüdistust on vaja esitada, siis ta eksib, sest Estonian Transoil ei tegele kütuse müümise ega ostmisega,» lausus Petter.

Estonian Transoili asedirektori sõnul on nende terminaal koht, kus ladustatakse osa Eestisse tulevast kütusest. Terminaalist väljastatakse kütus pärast seda, kui kütuse müügiga tegelevad firmad on vormistanud kõik tollidokumendid.

«See, milliste paberitega on kütus tolliterminaalist väljaviimiseks vormistatud, on rohkem kütuse ostja ja tolli probleem,» leidis Petter. «Kõik, mis võib juhtuda, juhtub alles pärast Estonian Transoili väravat, kui kütus on koos tollitempliga välja sõitnud.»

Eelmisel aastal läbis Estonian Transoili terminaali umbes 420 000 tonni kütust. Firma klient on Soome kütusekontsern Neste, kelle kliendid on omakorda Shell, Statoil, Neste Oil Eesti, EK, Eesti Kütus ja Läti ning Leedu kütusefirmad.

Riigile kuuluva ASi EK juhatuse liige Lauri Hink ütles EK dokumentide võetuse kohta, et ilmselt on tegu ühe osaga riigi meetmetest maksuvabalt Eestis müüdava kütuse vastu võitlemisel. Samas avaldas ta imestust, et tolliamet ja kaitsepolitsei pidasid vajalikuks teha EK dokumentide võetuse.

«Ma väidan, et EK kui suurfirma ja väljakujunenud ideloogia ja kultuuriga ning hästi kontrolli all püsiv firma ei tegele illegaalse kütusega,» teatas Hink.

Ta oli seisukohal, et tolliameti ja kaitsepolitsei operatsioonid oleksid tulemuslikumad, kui nende korraldajad võtaksid ühendust inimestega, kes iga päev kütusega kauplevad. Estonian Transoili dokumentide võetust võib Hinki sõnul põhjendada sellega, et 90 protsenti Eestist eksporditavast kütusest tuleb riiki sisse nimetatud firma kaudu.

Rein Talviku sõnul jälgis toll juba enne kütuseaktsiisi tõusu kütuseäriga seotud dokumente; mida on kütusefirmad teinud ja kuhu on kütust viidud. Selle töö tulemusena tekkisid mitmed vastuolud, mida on vaja selgitada.

«Küsimustele vastuste leidmisel on abiks Estonian Transoili ja EK dokumendid ning ei ole välistatud, et asi areneb edasi,» ütles Talvik.

Tolliameti peadirektor lisas, et kõik kahtlased asjad peavad saama selguse.

Lauri Hink on seisukohal, et illegaalse kütuseäri puhul algab ja lõpeb kõik tolliga ning seal töötavate inimestega. Illegaalse kütuseäri vastu võitlemiseks on tema sõnade kohaselt palju lihtsamaid ja otsesemaid teid ja vahendeid kui suure riigifirma dokumentide kontrollimine.

Ka Jüri Pihl on veendunud, et üks põhjus, miks saab Eesti kütuseturul olla nn must kütus, on sageli seotud sellega, et osa tolliametnikke on korrumpeerunud. Tavaliselt jääb ekspordiks deklareeritud kütus tolliametnike tehtud dokumentide võltsimise tõttu Eestisse ja sellepärast jääb ka riigile osa makse laekumata, lausus Pihl.

Kaitsepolitsei juht on seisukohal, et illegaalne kütuseäri on valdkond, mis tekitab riigile maksude mittelaekumise näol kõige rohkem kahju.

«Lisaks rikastuvad korrumpeerunud riigiametnikud, kes saavad selle eest altkäemakse, ja rikastuvad ka ärimehed, kes maksavad ainult altkäemakse, mis on tunduvalt väiksemad kui riigimaksud,» ütles Pihl.

Rein Talvik avaldas arvamust, et illegaalses kütuseäris ei ole paljud asjad sugugi seotud tolliga. Illegaalseks kütuseäriks on erinevaid mooduseid ja tolliametnik, kes kütusepartiisid vormistab, ei pruugi üldse midagi teada, väitis ta. Seni ei ole ühtegi tolliametnikku illegaalses kütuseäris kahtlustatuna kinni peetud.

Jüri Pihli sõnade kohaselt soovib kaitsepolitsei, et hakkaks toimima süsteem, mis välistaks või viiks miinimumini nn musta kütuse osa Eesti turul. «Kindlasti ei suuda me paljastada kõiki illegaalse kütuseäriga seotud isikuid, aga kindlasti saab seda oluliselt piirata ja kedagi ka vastutusele võtta,» oli Pihl veendunud.