Euroopa on tõsisest ehituskriisist pea üle saamas

Suurt kasvu ennustatakse tööstus- ja äriehitusele, seda eelkõige Põhjamaades. See-eest korteriehituse kasv on aeglustumas. Soomes käib põhjalikum ehitamine kui mujal. Seepärast on kasv protsentidesse ümber arvestatuna keskmisest suurem: sel aastal 11%, mis on Lääne-Euroopa tippnäitajaid.

Ida-Euroopa maadest ennustatakse suurimat kasvu Poolas, kus kasvuprotsendiks planeeritakse sel aastal 5,5%.

Saksamaal on vastav näitaja 2%, kusjuures Ida-Saksamaal on kasv tunduvalt suurem. Lääne-Saksamaal näiteks terasehituse kasv eelmisel aastal peatus, kuid idapoolel oli see 25%.

Ida-Saksa ehitustööde kasv põhineb suuresti lääne mahukal abil. Erinevaid toetusi, sh Euroopa Liidu toetused, on peaaegu 700 ringis. Saksamaal on arutatud toetuste vähendamist pärast 1997. aastat.

Saksamaa ehitamise põhirõhk on Berliinis, kus 1995. a tehti ehitustöid 90 mld marga eest. Ehitamisvajadust suurendab fakt, et Berliin, saades Saksa pealinnaks sai juurde üheksa ministeeriumit.

Euroconstructi suvel peetud nõupidamisel oli suurim probleem tööpuudus Euroopa Liidu maades ja selle võimalik negatiivne mõju ehitusele.

Euroopa Liidu taotlus luua ühine rahaliit raskendab tööpuuduse kontrolli alla saamist, sest rahaliidu lähtekoht on piiratud eelarvepoliitika ja inflatsioonivastane võitlus. Need eesmärgid on vähemalt esialgu vasturääkivad tööhõive tagamise eesmärkidele.