Arvutikasutaja

«Kui eesmärk on mediteerides nirvaanani jõuda, siis arvuti sellele küll kaasa ei aita.»

Arvutikasutaja Tarkvarafirma Baltic Computer Systems direktori Ants Silla karjääris on kolm etappi: teadus, töö nn riiklikus monstrumis ja erasektoris. Arenguvõimalust nägi ta ärisektoris.

Ta on pühendunud organisatsiooni strateegia ja struktuuri arendamisele, kuna varustamine ja müük ei ole tema tugevad küljed. «Ma ei ole delavoi. Kui ma midagi müün või ostan, näiteks mööblit, jääb mul alati kripeldama tunne, et olen petta saanud,» paotab mees, kelle juhitud firma oli1995. a esimese poole käibenäitajate järgi Eesti arvutifirmade seas neljandal kohal. Kui BCSi eesmärgiks oleks rahategemine, siis müüksid nad arvuteid ega vaevleks suurte kaardistuste ja konsultatsioonidega. Ent Sild eelistab vaadata tulevikku, arendades üha jõudsamalt tarkvara müügi ideed, mis veel kaks aastat tagasi tundus Eestimaal totrana. Nüüd planeerib tarkvarafirma BCS 1996. a netokäibeks 70 miljonit ning kasumiks kolm miljonit krooni.

Pole enam mingit märki skeptilisest mehest, kes arvas, et arvutivallas ei suuda üks Eesti firma maailmale midagi pakkuda. Probleemile, et kohalikul arvutifirmal ei oleks välja käia 100 miljonit dollarit, mille näiteks Microsoft kulutas Windows 95 reklaamile, näeb Sild lahendust: «Laiale toodete pakkumise turule võib minna Interneti kaudu.»

Silda ärritab organiseerimatus. Ta on veendunud, et Eestis on inimese kohta rohkem häid ideid kui geniaalses USAs, kuid siinsete lootusetute organiseerimis- ja juhtimisoskustega ei suudeta ka lihtsaid asju realiseerida: «Nii vastik kui see ka ei ole, pean nentima, et Eesti firmasid ja valitsusasutusi viib kõige rohkem edasi higi.»

Võrreldes erinevaid ärivaldkondi kinnitab Sild, et arvutiäri on kõige arenenum valdkond. Arvutitega tegeles seltskond, kes ei tahtnud astuda komparteisse ning jäi sel põhjusel juhtimisest kõrvale. «Kui see tsirkus ära lõppes, asutati kohe 200 arvutifirmat, mis näitab, et seltskond, kellele juhtimine istub, oli valmis,» lisab Sild.

Vähem hindab elektrisüsteemi kui keerukaima süsteemi juhtimist õppinud mees riigiametnike juhtimisoskusi. «Kord proovisime saada ministrid omavahel rääkima,» meenutab ta oma tööd riigikantselei nõunikuna, mil töö koordineerimiseks valitsuse tasemel üritas viia ministrid ühte kohta lõunat sööma. See ei õnnestunud.

Peaga vastu seina jooksmisest tüdinuna hakkaski ta juhtimisteooriat rakendama BCSis. «Ma pean kindlustama, et neil, kes teevad tööd rindejoonel, oleks lihtne,« määratleb Sild oma funktsiooni.