17. märts 1996
Jaga lugu:

Võim on tähtsam kui äri

«Ma ei saa aru, kuidas nad hammustavad kätt, mis neid toidab,» sõnas üks Taiwani ärimees, kui Hiina raketid lendasid Keelungi ja Kaohsiungi sadama lähistele, kustkaudu käib 70 protsenti Taiwani kaubavahetusest.

1987. a otsustas Taiwani valitsus lubada firmadel investeerida Hiinasse. Selle ajaga on Taiwan kujunenud seal Hongkongi järel ning USA ja Jaapani ees suuruselt teiseks investeerijaks.

Hiinasse investeerimine tuli Taiwani ettevõtetele väga õigel ajal. Umbes kümme aastat tagasi oli seal väga palju väikeettevõtteid ja paar suurt riiklikku kontserni, mis tootsid samu asju mis Lõuna-Korea ja Hongkong. Kui 1980. aastatel Taiwani dollar revalveeriti ja tööjõu vähesuse tõttu tõsteti palku, muutusid Taiwani kaubad konkurentsivõimetuks.

Kui siis valitsus lubas firmadel ja eraisikutel hakata investeerima välismaale, oli see nagu ?ampanjapudeli korgi avamine. Toimus tõeline kapitalivool, mis tuli kasuks kogu regioonile. Ja pool kapitalist läks Hiinasse.

Hiinas on odav tööjõud, mida Taiwani firmad vajavad. Kuid üle Taiwani väina ei siirdunud üksnes dollar, vaid ka oskusteave ja tehnoloogia. Hiina majandusime on olulisel määral saanud teoks tänu Taiwani kapitalile ning firmadele, kes sageli on teinud koostööd Hongkongi firmadega. Koos Hiina madalate palkadega on see olnud väga edukas kombinatsioon.

Üle poole Taiwani investeeringutest on läinud tootmisse. Põhilistest tootmisharudest võiks mainida elektroonika-, toiduaine-, plasti-, metalli- ja aparaaditööstust. Ehkki taivanlasi on välisinvesteerijatest kõige enam Hiina firmade omanike seas, on suurem osa neist siiski teinud ühisettevõtte hiinlastega.

Ka kaubavahetus on Taiwani ja Hiina vahel kiiresti arenenud, ehkki seda takistavad paljud asjaolud. Näiteks ei luba Taiwani valitsus laevadel otse sõita kahe riigi sadamate vahel. Sellele vaatamata ulatas nende eelmise aasta kaubavahetus 21 miljardi USA dollarini. Hiina oli maailmas 13. kaubandusriik ja Taiwan 14.

Taivanlased ei saa Hiinat otse külastada, vaid teevad seda enamasti Hongkongi kaudu. Kokku sooritavad nad aastas miljon reisi.

Hiina liidrite praegune eesmärk on näidata muule maailmale, kelle käes on võim. Peking tahab kõigutada Taiwani presidendi Lee Teng-huisi positsiooni, et too ei võidaks 23. märtsi presidendivalimistel liiga suurelt.

Ehkki Lee Teng-hui ja tema erakond on põhimõtteliselt Hiinaga taasühinemise poolt, on ta viimastel aastatel Taiwani positsiooni maailmas järjest tugevdanud. Eriti ajas Pekingil kopsu üle maksa Lee eelmise aasta mitteametlik USA-visiit, mis pälvis väga suurt rahvusvahelist vastukaja.

Peking kardab nüüd enne valimisi kõige rohkem, et president Lee tugevdab iseenda ja demokraatlike jõudude positsiooni ning eemaldab Taiwani veelgi emamaast.

Hiina juhtidel on väga kindlad tulevikuplaanid. 1997. a võtab Hiina Suurbritannialt üle Hongkongi. 1999. a aga Portugalilt Aomeni (Macao). Siis tuleb kätte Taiwani kord, ja ongi Hiina jälle ühtne.

Kuna enamik Taiwani ja Hiina ärisidemetest käib läbi Hongkongi, siis on selgusetu, mis saab neist sidemetest pärast Hongkongi Hiina alla minekut. Kuid näib, et Hiina liidritele on äri teisejärguline. Hiina president Jiang Zemin tahab vanalt Dengilt võimu üle võtta ja selleks näitab ta oma võimekust riigi taasühendajana. DI

Jaga lugu:
Hetkel kuum