Kõnelused USAga võivad saada takistuseks

Kolbre sõnul on USA koostanud läbirääkimisteks lähtedokumendi, kuid see ringleb vajalike kooskõlastuste saamiseks alles USA administratsioonis ja pole teada, kas kõnelusi saab alustada paari nädala või paari kuu pärast. «Vaatamata sellele, et USA toetab Eesti ühinemist WTOga, jahvatab riigi bürokraatia oma kiirusel ja paraku nihkub asi selle poole, et USA võib saada meile WTOga liitumisel pidurdavaks faktoriks,» kinnitas Kolbre.

Majandusministeeriumi kaubanduspoliitika peaspetsialisti Paul Elbergi sõnul on on Eesti andnud USA initsiatiivil esitatud küsimustele väga põhjalikud vastused. «USA esindaja tunnistas, et vajab nendesse küsimustesse süvenemiseks veel lisaaega,» ütles Elberg kõneluste alguse edasilükkumise võimalikku põhjust kommenteerides ja lisas, et WTOga läbirääkimistel on väga tähtis eeltöö.

Kolbre nimetas ühe USAga erimeelsusi tekitava probleemina põllumajandussubsiidiume. «USA pole veel leppinud meie põllumajandussubsiidiumite maksimaalmääradega, kuid selles osas on tegemist metodoloogilise vaidlusega,» märkis Kolbre.

Kolbre sõnul võivad teoreetiliselt kõik WTO liikmesriigid astuda Eestiga kahepoolsetesse läbirääkimistesse, kuid seni on selleks soovi avaldanud Kanada, Mehhiko, Poola Ungari, ?veits, Austraalia ja USA. «Kõikide nende riikidega, välja arvatud USA, oleme praegu läbirääkimiste lõpufaasis,» kinnitas Kolbre. Tema sõnul on kõige kaugemale jõutud Poolaga, kellega on lähiajal kavas läbirääkimiste protokollile alla kirjutada.

Neljapäeval on Genfis Eesti WTOga ühinemist ette valmistava töörühma istung, kus arutatakse käimasolevate kahepoolsete läbirääkimiste seisu. Kolbre sõnul kohtub Eesti delegatsioon enne või pärast seda istungit ka USA esindajatega.

Kuna Euroopa Liidu kaubanduspoliitika on üles ehitatud WTO lepetele, siis on Kolbre sõnul enesestmõistetav, et ELi pürgiv riik on WTO liige.

Kolbre sõnul aitab WTO parandada ka Eesti ja Venemaa suhteid, kuna meil on Venemaaga kergem suhelda rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu.