Auditi tegemise tingimused võivad muutuda

Seni tuleb auditeerida kõiki neid Eesti aktsiaseltse ja osaühinguid, mille aastakäive on üle 500 000 krooni. Riigikogu liikme Daimar Liivi sõnul tekib küsimus, kas nii väikese käibega firmade auditeerimise järele on vajadus. «Audiitorite turg on katmata ja hinnad õigustamatult kõrged,» lausus Liiv.

Raamatupidamise toimkonna esimehe Rita Ilissoni sõnul on pisut üllatav, et auditeerimise küsimus on viimasel ajal eriliselt üles tõstetud. Tema teatel kehtis iga-aastase auditeerimise nõue eranditult kõigi Eesti ettevõtete suhtes juba 1991. aastast, mil võeti vastu raamatupidamise põhimäärus.

«See, et põhimäärust pidevalt rikuti, on hoopis teine asi, sest sanktsioone polnud, maksuamet auditit ei nõudnud,» nentis Ilisson. Maksuamet nõuab endiselt kasumiaruannet ja bilanssi, aga mitte auditit. Selline kord on näiteks ka Rootsis.

1995. aasta jaanuaris hakkas Eestis kehtima raamatupidamise seadus, kus tehti väikese käibega firmadele juba erand, nõudes auditit alates 500 000kroonise aastakäibega firmadelt. Ilissoni sõnul puudutab see ainult neid ettevõtteid, kes pole veel kantud äriregistrisse.

Kui aktsiaselts või osaühing on sinna kantud, peab ta esitama auditeeritud bilansi iga aastal hoolimata käibest. «Nii et see käibe alammäära kehtestamine päästab auditeerimisest vaid kuni 1997. aasta septembrini, mil lõpeb aktsiaseltside ümbervormistamine,» lisas Ilisson.

Audiitorite nõukogu spetsialisti Evi Proosa teatel on probleem selles, et pole sanktsioone auditi tegemata jätmise korral. Raamatupidamisseadustik küll kohustab esitama aruande, kus on ka audiitori otsus, kuid midagi erilist ei juhtu, kui firma seda ei esita, rääkis Proosa. «Sellist firmat lihtsalt ei kanta äriregistrisse ja kustutatakse sealt, kui sama asi kordub kaks aastat järjest. Mõnel firmal võib-olla see taotlus just ongi.»

Rita Ilissoni sõnul ei tohiks auditi tellimine käia Eesti firmadele üle jõu. «Need ei ole ka korralikud rahvusvahelised auditid, oleme ausad,» lisas Ilisson.

Evi Proosa sõnul on jutud audiitorite tuhandekroonisest tunnihinnast liialdatud. Keskmine tunnihind on tema andmetel 600 krooni. «Vaid juhul, kui Eesti audiitor kasutab välisaudiitori teeneid, võib tunnihind ulatuda 1000 kroonini,» lisas ta.

Eestis on 360 atesteeritud audiitorit, kelle töökoormus audiitorite eneste hinnangul järjest suureneb.