Eestis hästi elamise hind

Peaminister Tiit Vähi sai kõvasti kurjustada, kui andis riigialamatele ausa mehena elulähedasi näpunäiteid, kuidas Eestis elada. Raha ei ole otstarbekas pangas hoida, nutikam on võtta laenu, soovitas Vähi, ja Eestis on vaja hästi elamiseks teenida kuus enam kui kümme tuhat krooni.

See viimane number on nii tilluke ilmselt seetõttu, et vaid peaministri loomupärane tagasihoidlikkus ei lubanud suuremat nimetada. Äripäeva arvates tuleb neljaliikmeline pere kümne tuhande krooniga toime mitte hästi, vaid kui kasutada riigikoguja Olev Antoni formuleeringut «tuleb enam-vähem ots otsaga kokku». Hästi elamiseks peab teenima nagu N-Terminaali juht Endel Siff -- nii 120 000 krooni kuus.

Märtsis valminud Emori uuringu «Tarbijaskonna kihistumisest 1995. aastal» järgi võib arvata, et tõesti head elu naudib see 1% elanikkonnast, kes netona pereliikme kohta teenib üle 5000 krooni kuus. See 1% kasutas ka ainukesena aktiivselt võimalust saada pankadest laenu. Järgneb 12protsendiline grupp, kelle sissetulek pereliikme kohta kuus jääb kahe ja viie tuhande krooni vahele.

Keskmiselt edasipüüdlik ja edukas perekond teenib kuus viiekohalise summa. Äripäev võttis vaadelda neljaliikmelise perekonna, mille vanemate liikmete vanus on 30 eluaasata ümber. Abikaasad töötavad palgatöötajatena spetsialisti, müügimehe või sekretäri ametis, nii et kahe peale kokku saavad nad kätte 10 000 krooni ja pere iga liikme kohta tuleb 2500 krooni.

Vaatamata asjaolule, et riigi keskmisest netopalgast (2000 krooni) on eelnimetatud summa viis korda suurem ja sellest rahast piisab äraelamiseks täiesti, ei saa mingist laiast elust siinkohal küll kindlasti rääkida.

Eluaseme peale kulub 1000--1200 krooni. Üürikorterite eest tuleb välja anda 2000--3000 krooni. Eluasemekulude sisse on arvestatud ka elektri, gaasi, telefoniteenuste tasu. Toidule kulub pere peale 4000 krooni kuus. Siia juurde on arvestatud ka paar korda kuu jooksul väljaseinestamine. Kerge brunch Olümpia restoranis -- 1200 krooni pere kohta -- võib meie näite puhul osutuda natuke ülejõukäivaks.

Vaba aja veetmisele kulub noortel inimestel 1300 krooni kuus. Selles summas sisalduvad kino ja ööklubide piletid, väiksed napsud, spordiklubide kaardid ja paarinädalane Eesti-sisene puhkus aastas. Vaadeldava näidisperekonna omanduses on kindlasti ka mõne aasta vanune auto. Auto neelab bensiini, õli ja hooldekulude näol 1500 krooni kuus. Sageli on niisugusel keskmiselt edukal perel üleval pisilaen, nii alla 100 000 krooni remondikulude katteks kodus või ehk pesumasina ja mööbli soetamiseks võetud. Selle tagasimaksteks ja intressideks kulub paar tuhat krooni kuus.

Selle koha peal saigi eelarve täis. Nagu võib täheldada, ostmata jäävad riided, koolituse peale ei saa mõeldagi. Kindlustus ja pensionikindlustus jäävad sissetulekute suurenemist ootama. Või tuleb hakata kokku hoidma.

Täiesti korralikul tasemel keskmine Rootsi arst või ajakirjanik saab palgapäeval kätte 8000--10 000 Rootsi krooni, seega 14 500--18 000 Eesti krooni. Kui teada, et hinnad on selles riigis keskmiselt kaks korda siinsetest kõrgemad, võib nentida, et Rootsile on parim osa meist juba järele jõudnud. Ülejäänuile tuleb soovitada isade tarkust -- tuleb rohkem tööd teha.