2 aprill 1996

Ehitusökonoomika: koostöö ja pädevus

Erinevates riikides ja erinevatel ajahetkedel on ehitusökonoomikal olnud küllaltki mitmelaadsed lühema- või pikemaajalised tegevuseesmärgid, mis tavapraktikas on kaasa toonud paljude erinevate ametinimetuste kasuta-mise.

Kuna maksumusest on kujunenud ehitustegevuse väga olulise tähtsusega ning arvestatav parameeter kõrvuti paljude tehniliste piirangutega, siis on ehitusökonoomika mõiste kõrvale rahvusvahelises suhtlemises tulnud ka maksumus-inseneriteadus (cost engineering). Paralleeli võib tõmmata siiski omal ajal meil kasutusel olnud majandusinseneri kvalifikatsiooniga.

Maksumusinsener peab olema spetsialist, kes ehitab projekteerimise käigu üles just maksumuspiirangutest lähtudes, ühendades maksumuse võimalike tehniliste lahendusega.

Maksumusinsener tegeleb nii kulude eelarvestamisega, kulukontrolliga, projekti finantsplaanimisega ning paljude projektijuhtimisega seotud probleemidega kogu kasutusaja jooksul.

Maksumusplaanimine (cost planning) on terviklik ehituse hinnakujundamise kontseptsioon, mis tugineb kõigi töövõtu osapoolte tihedale koostööle. Tellijat nõustav ja tellija rahastamisvõimalusi arvestav konsultant jälgib, kontrollib ja vajadusel ka suunab maksumuse kujunemist alates ideekavandist kuni kulukontrollini tööde käigus. Vaid terviklik maksumuskontroll suudab tagada ratsionaalse tulemuse.

Lähiajal peaks kirjastuse Külim toimetamisel ilmuma õpik-käsiraamat, siiski küll tõlkeraamat, Brandon & Ferry «Ehituse maksumusplaanimine» (originaal 1992. aastal).

Tegemist on ühega vähestest eestikeelsetest ehitusökonoomika probleeme käsitlevatest raamatutest, kusjuures nii akadeemilisel kui täienduskoolitusel on pidevalt probleemiks olnud just erialase kirjanduse puudumine.

Nimetatud raamatu põhiliseks eeliseks võibki pidada just seda, et tegemist pole mitte teoreetilise käsitlusega, vaid ehitusökonoomika probleeme ja kasutatavaid arvutusmeetodeid on püütud selgitada praktikast lähtuvalt.

Puutudes kokku paljude nende probleemidega, mida toob endaga kaasa erialase raamatu avaldamine, läheb mõte paratamatult probleemide juurde, mis seonduvad erialase kompetentsuse arendamise ning koolitusega.

Eelkõige just nendes riikides, kus on tegemist suurte ehitusprogrammide ning arenenud ehitussektoriga, on ehitusökonomistid või maksumusinsenerid või ükskõik millist muud traditsioonidest tulenevat nime nad kannavad, ühinenud rahvuslikesse ametiliitudesse.

Rahvusvaheliselt on vaieldamatult aga üks arvukaim ja organiseerituim ICEC, International Cost Engineering Council -- rahvusvaheline maksumusinseneride nõukogu, mis käesoleval aastal tähistab oma 20. tegevusaastat.

Nõukogu liikmeks on praegu 21 rahvuslikku organisatsiooni (nendest pooled Euroopa riikidest) ning vaatlejate ja potentsiaalsete liikmetena lisandub neile pea samapalju organisatsioone.

Tegemist on organisatsiooniga, mille põhieesmärk on eelkõige arendada rahvuslike organisatsioonide vahelist erialast koostööd, kusjuures üheks koordinatsiooni vajavaks probleemiks on liikmeskonna sertifitseerimine.

Loomulikult on sertifitseerimine siiski vaid ametialaste oskuste formaalne tõendamine ja kinnitamine.

Tegutsemine kitsal turul vaevalt küll eeldab sertifitseerimist, kuid kasvav ametialane konkurents, ehitusturu geograafiline laienemine ning suurenev vastutus tehtavate otsuste eest viib paratamatult vajaduseni tõendada nii rahastajale, tellijale, aga ka ehitajale, et maksumusega seotud arvutusi on teinud kompetentne maksumusinsener.

Sertifitseerimine on investeering ametialasesse karjääri, kusjuures vaid usaldatava rahvusliku organisatsiooni antud tõend suudab tagada spetsialistidele konkurentsivõime.

Igal meie ehitusökonomistil on soovi korral ka praegu võimalik oma oskuste tõendamiseks (eriti kui seda on vaja seoses mõnes rahvusvahelises projektis osalemisega) läbida erialased, teiste rahvuslike ametiliitude korraldatud kvalifikatsioonieksamid. Siiski olen arvamusel, et ehitusturu paratamatu avardumine loob eeldused ja vajaduse ka oma, rahvusvaheliselt tunnustatud ehitusökonoomikaga tegelevate spetsialistide ametiliidu loomiseks. Ja võib-olla on siis võimalus süstemaatilisemalt tegelda ka õppe- ja koolitusmaterjalidega.

Hetkel kuum