Teravilja hinnatõus

Tarbijaeelistuse ümberorienteerumine teraviljatoidul kasvatatud linnu- ja sealiha tarbimisele võib viljahinna, eriti nisu hinna, maailmaturul üles viia ning vähendada veelgi ekspordiks olemasolevaid viljavarusid.

Paljugi sõltub sellest, kui kaua madalseis loomaliha tarbimises kestab. Mõnedes riikides, näiteks Kreekas, on loomaliha tarbimine vähenenud kuni 80 protsenti.

Hirm hullu lehma taudi ees võib liha- ja teraviljatööstuse reegleid nii põhjalikult muuta, et teraviljatööstus ei suuda uue olukorraga piisavalt kiiresti kohaneda. Linnuliha turuosa suureneb igal juhul, isegi kui üldine lihatarbimine väheneb.

Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) andmetel vähenes loomaliha tarbimine 1994. a 30 protsendile 40 protsendilt 1980. a. Turuosa vähenemist prognoositi juba enne kriisi puhkemist. Linnuliha turuosa on üle 30 protsendi.

Tulemaks vastu söödatootjatele, kes kaebasid kõrgete teraviljahindade üle, kehtestas Euroopa Liit nisuekspordi piiramiseks väljaveomaksud. Selle vastu protestisid ägedalt Prantsuse talunikud, kes soovivad teenida viimase 20 aasta kõrgeimate ekspordihindade pealt.

Sel hooajal on viljaeksport 2 miljoni tonni ehk ligi veerandiku võrra väiksem. Sisemaine tarbimine on 10 protsenti tõusnud. Nõudluse suurenemine sunnib Euroopa Liitu tõenäoliselt senist poliitikat jätkama. «Kui toitumisharjumused muutuvad, on põhjust pöörata veelgi enam tähelepanu siseturule,» ütles ühe liikmesriigi teraviljaametnik. REUTER