• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,2%6 192,35
  • DOW 300,98%44 524,78
  • Nasdaq −0,97%20 171,98
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,41
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,2%6 192,35
  • DOW 300,98%44 524,78
  • Nasdaq −0,97%20 171,98
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,41
  • 03.04.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Teravilja hinnatõus

Tarbijaeelistuse ümberorienteerumine teraviljatoidul kasvatatud linnu- ja sealiha tarbimisele võib viljahinna, eriti nisu hinna, maailmaturul üles viia ning vähendada veelgi ekspordiks olemasolevaid viljavarusid.
Paljugi sõltub sellest, kui kaua madalseis loomaliha tarbimises kestab. Mõnedes riikides, näiteks Kreekas, on loomaliha tarbimine vähenenud kuni 80 protsenti.
Hirm hullu lehma taudi ees võib liha- ja teraviljatööstuse reegleid nii põhjalikult muuta, et teraviljatööstus ei suuda uue olukorraga piisavalt kiiresti kohaneda. Linnuliha turuosa suureneb igal juhul, isegi kui üldine lihatarbimine väheneb.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) andmetel vähenes loomaliha tarbimine 1994. a 30 protsendile 40 protsendilt 1980. a. Turuosa vähenemist prognoositi juba enne kriisi puhkemist. Linnuliha turuosa on üle 30 protsendi.
Tulemaks vastu söödatootjatele, kes kaebasid kõrgete teraviljahindade üle, kehtestas Euroopa Liit nisuekspordi piiramiseks väljaveomaksud. Selle vastu protestisid ägedalt Prantsuse talunikud, kes soovivad teenida viimase 20 aasta kõrgeimate ekspordihindade pealt.
Sel hooajal on viljaeksport 2 miljoni tonni ehk ligi veerandiku võrra väiksem. Sisemaine tarbimine on 10 protsenti tõusnud. Nõudluse suurenemine sunnib Euroopa Liitu tõenäoliselt senist poliitikat jätkama. «Kui toitumisharjumused muutuvad, on põhjust pöörata veelgi enam tähelepanu siseturule,» ütles ühe liikmesriigi teraviljaametnik. REUTER

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele