Riigi julgeolekuvaru maksumus 90 miljonit

Riigihangete ameti peadirektori Ülo Sarve sõnul peab valitsus kinnitama tänavuse julgeolekuvaru ja võtma põhimõttelise seisukoha, kui suurt varu vajab riik tulevikus. Sarv märkis, et spetsialistide prognoositud julgeolekuvaru vajadus ulatub miljardi kroonini, mis ületab tunduvalt majandusministeeriumi määruses ettenähtud summa.

Kuna kütusevaru riigil sama hästi kui puudub, tegid määruse ettevalmistajad valitsusele ettepaneku kinnitada selleks aastaks kahenädalane kütusevaru kogusummas 110 miljonit krooni.

Sarv tõdes, et tänavuse julgeolekuvaru esitamisel arvestati reaalselt olemasolevaid ressursse. Kuna mitme varu puhul on aga 1996. aasta projektis olevat kogust kas vähendatud või üldse nimekirjast välja arvatud, jääb riigil kümne miljoni krooni eest varusid üle. See kogus läheb osaliselt mahakandmisele, osaliselt müüki.

«Realistlik prognoos on selline, et riigil ei õnnestu nendest jääkidest paari miljonitki välja pigistada,» tunnistas Sarv.

Müügiks mineva kaubana nimetas riigihangete ameti peadirektor 10 000 dekaliitri suurust piiritusevaru, mida riik ladustab ASis Liviko. Uues määruseprojektis puudub piiritusevaru. «Piiritust pole enam toiduvarude hulka arvatud,» lausus Sarv. «Miks see nii on, ma ei tea.»

Valitsusele esitatud projektis toovad spetsialistid välja ka riigi julgeolekuvaru tegeliku vajaduse, mille korral suudaks riik ennast varustada ka looduskatastroofide korral või sõjaolukorras. Vajadus ületab olemasolevaid varusid kümme korda.

Kütuse- ja energeetikavaru vajadus ületab olemasoleva sadu kordi, toiduainete vajadus tänavusi varusid viis korda. Hetkel on olemasolevate meditsiinivarude arvestuslik maksumus 400 000 krooni, vaja oleks neid aga 20 miljoni krooni väärtuses.