Alakindlustus ajab pankrotti

Balti Kindlustusseltsi peadirektor Jaan Marks ütleb, et nemad sõlmivad selliseid alakindlustatud poliise üliharva. «Ainult siis, kui klient seda tungivalt nõuab,» kinnitab Marks. «Kindlustuspõhimõte seisneb ju selles, et saada hävingu puhul oma vara eest õiglast tasu,» tuletab ta meelde.

Kindlustus peab tagama hoone taastamisväärtuse, mille kindlustuspreemia on 10 miljoni krooni suuruse taastamisväärtusega kivimaja kindlustamisel tuleõnnetuse vastu üks promill kindlustuskattest ehk 10 000 krooni.

Antud ettevõtjal on kahju nii suurt hunnikut raha välja panna, sest tema hotelli täituvus pole viimasel ajal eriti kiita ja ta lunib kindlustusseltsilt pakkumust, mille puhul kindlustuskate on 3 miljonit krooni, preemia seega vaid 3000 krooni. Selle ta ka saab -- kokku on hoitud justkui kaks kolmandiku esialgselt nõutud summast, rõõmustab ettevõtja.

Kuna ettevõtja on pangale võlgu veel kaks miljonit krooni, läheb tema osaliselt hävinud hotell müüki -- võlausaldajad saavad oma raha tagasi. Ta peab aga mobiiltelefonist ja autost loobuma.

Kindlustusseltsi Leks kindlustusdirektor Arvi Luhakooder ütleb, et Eesti kindlustusseadus alakindlustuslepingute sõlmimist ei keela. «Aga klient peab olema teadlik, mida see endaga kaasa võib tuua,» lisab ta.

Kui kindlustusleping oleks sõlmitud hotelli taastamisväärtusele, oleks saadud summaga suutnud äri uuesti käima panna ja midagi poleks nagu juhtunudki.

- Hotelli taastamisväärtus 10 miljonit krooni

- Riho, erastatud hotelli värske omanik ja kokkuhoidlik ettevõtja, sõlmib hotellile kindlustuspoliisi vaid 3 miljoni krooni peale

- Riho läheb pangast laenu küsima -- saabki 3 miljonit krooni (kindlustuskatte ulatus)

- Hotell läheb põlema. Appi!

- Hävib kolmandik, taastamiseks kuluks 3,33 miljonit krooni

- Riho läheb seltsi hüvitist saama, kuid loodetud 1 miljon krooni läheb hoopis pangale kui laenuandjale

- Riho on pangale võlgu 2 miljonit krooni ja hotell (laenutagatis) on osaliselt hävinud

- Riho läheb pankrotti ja hotell müüki