Elamuühistu liige soovib saada omanikuks

Korteriomandi seadmine kinnisasjana on aeganõudev protsess. Selleks tuleb elamuühistul vastavalt korteriomandiseadusele kõigepealt erastada elamualune ja selle teenindamiseks vajalik maa, seejärel jagada erastatud maa ning selle oluliseks osaks saanud elamu korteriomanditeks ning kanda erastatud maa koos korteriga kinnistusraamatusse. Samuti tuleb reorganiseerida elamuühistu omanike ühistuks.

Arvestades maa kinnistamisega seotud küsimuste lahendamise senist tempot, on protsessi kirjeldamine aeganõudvana küllaltki tagasihoidlik mõtteavaldus. Tegelikus elus võib vajadus omaks peetava korteri võõrandamiseks või pantimiseks tekkida kiirusega, mis ametlikku erastamisprotsessi oluliselt ennetab.

Korter pantimiseks vallasasjana on võimalik valida lausa imelihtsana tunduv tee -- osta oma raha eest ehitatud korter ühistult välja ja pantida seejärel juba korter kui vallasvara. Selleks on vajalik esitada notarile dokumendid, mis tõestavad ühistu nõusolekut taoliseks tehinguks. Tuleb esitada vara omaniku põhikirjalise kõrgeima organi otsus vara müügi kohta, vara bilansiline maksumus raamatupidamisandmete kohaselt, ühistu asutamisdokumentidena põhikiri ja registreerimistunnistus, ostja pass, hooneregistri õiend omandi kohta, mis on välja antud mitte varem kui 10 päeva enne selle esitamist notarile.

Ostu-müügitehingus võib ostja osaleda individuaalselt, kuid võimalik on ka tehingu vormistamine ühe müüja ja mitme ostja vahel. Nii saab terve ühistu jaotamist vallasvaradeks ajastada selliselt, et notari juures viibivad ostjatena korraga kõik ühistu liikmed.

Elamu mõttelise osa omanik saab vallasvara omanikuks, mida võib pantida või võõrandada. Seadusandlus aga riigikodanikku ei unusta.

Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seadusele on kaasomanikul ehitise mõttelise osa võõrandamisel ostueesõigus. Järelikult juhul, kui üks ühistu liige on juba elamu mõttelise osa omanik, on tal ka kõigi ülejäänud elamu mõtteliste osade võõrandamisel ostueesõigus. Taolise olukorra vältimiseks on otstarbekas korteri kui vallasvara grupiviisiline omandamine. Et edaspidi saada kaasomandi kui kinnistu omanikeks, tuleb kaasomanikel ikkagi erastada elamu juurde kuuluv teenindusmaa, kuid nüüd juba kaasomanikena igaühel eraldi ning mõtteliste osadena. See on veelgi aeganõudvam ja kallim protsess kui maa erastamine ühistu poolt.

Seadusandlus lisab kaasomandile huvitavaid nüansse veelgi: ühistu juhatuse liikmel on võimalik võõrandada või pantida kogu ühistule kuuluv vara.

Kuriuskne juhatus võib seega heausksele omanikule lihtsalt 1:0 ära teha. Kui ühistus on mitu elamut, saab korteri kui reaalosa tekitada, kasutades korteriomandi seaduse § 19 võimalusi. Selle alusel on võimalik korteriühistust eralduda ja asutada uus ühistu, nüüd juba reaalosade omanike ühistuna. Seejärel on võimalik asuda tegelema maa erastamisega.