Peatselt juba kolmandat ehitusjärku avav Eks-kaubamaja ei ole seniajani saanud esimese ehitusjärgu kasutusluba, kuna AS Areka keeldub andmast allkirja ehituse vas-tuvõtu lepingule.
Areka juhatuse esimehe Ülo Palmi sõnul rikkus kaubamaja nende loata projekti ümber tehes Areka autoriõi-gusi ning on jäänud neile ehitustööde eest ka 400 000 krooni võlgu. Enne raha ta-sumist ei ole Palm nõus all-kirja andma, kuid ehitaja all-kirjata ei saa ehitust vastu võtta.
Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusinspekt-siooni juhataja Märt Ilusa sõnul on see tema teada esime-ne taoline juhtum Tallinnas. Ilusa sõnul on siin põhiküsimus autorikaitse tagamine. «Sellel pinnal võib neid konflikte tekkida rohkem, sest projekteerijad ei oska oma autoriõigusi fikseerida,» ütles Ilus.
Ülo Palm rääkis, et AS Veneetsia Kaupmees rikkus Areka autoriõigusi, kui laskis esialgse projekti teisel pro-jekteerijafirmal ümber teha. Kaubamaja teine korrus oli esialgselt projekteeritud rõdukorrusena ja Areka ei teadnud Palmi sõnul kuni viimase ajani, et ka seal hakatakse kaupu müüma. «Seetõttu ar-vestasime väiksema koormuse ja teiste materjalidega,» selgitas Palm. Ta lisas, et kuigi ehituse esimene järk on ametlikult vastu võtmata, on Kristiine linnaosa valitsus, mille piirkonda kaubamaja jääb, sattunud vastuollu ehitusseadusega ja andnud kau-bamajale tegevusloa.
Kristiine linnaosa vanema asetäitja Indrek Soovälja sõnul pidas ta kirjeldatud olukorras võimalikuks tegevusluba ennatlikult välja anda, kuna muidu poleks kaubamaja üldse tegevust saanud alustada. «Tegime vea, pigistasime silma kinni,» tunnistas Sooväli. «Paljud kauplused tegutsevad juba mitu aastat ja kasutusloa kooskõlastamine võtab aasta-paar asjaajamist,» lisas ta.
Areka kohustus rekonstrueerima endise Talleksi tööstushoone kaubanduskeskuseks 1995. aasta veebruariks. Eks-kaubamaja tegevdirektori Ivo Orava sõnul ei täitnud aga Areka lepinguga endale võetud kohustusi tööde lõpetamise suhtes, sest objekt võeti kasutusele suure hulga vaegtöödega.
«Me oleme aasta jooksul pidanud fassaadi remontima, oleme teist korrust pidanud ümber tegema, sest seal kasutati valesid materjale,» rääkis Orav. Kuna kaubamaja pidi need tööd tegema oma vahenditest, jättis tellija Arekale maksmata ca 400 000 krooni.
Ehituse esialgne maksumus oli 5--6 miljonit, mis hiljem kärbiti 4,5 miljoni peale. «Meile jäeti raha maksmata, ka see 421 000 krooni, mida taotlesime lõpuaktiga,» lausus Palm. «Kasutasime oma raha, osa raha jäime võlgu maksuametile, töömeestele.»
Muu hulgas kartulitööt-lemistehase Lekto pankroti tõttu 1,6 miljonit krooni kaotanud Areka debitoorsed võlgnevused ületavad praegu mitu korda kreditoorseid võlgnevusi. «Oleme kaalunud ise Areka pankrotti taotlema hakata,» lisas Palm.