Äraarvamatu riigikontroll

Lahing RASi Estonian Air erastamisel on nõudmas esimest ohvrit. Lennufirma omaniku rollist unistanud praegune peadirektor Toomas Peterson on võtnud mõtlemisaja. Tuleb otsustada, kas tegevjuhtide vastu suunatud süüdistuste taustal tasub jätkuva erastamisel osalemisega koormata partnereid.

Samas pole ikkagi ühest selgust, mis on Estonian Airi juhtkonna vastase kampaania põhjustaja. Riigikontrolli akt Estonian Airi kontrolli kohta valmis möödunud aasta 28. augustil. Kuna Randmaa märkis omavahelises vestluses allakirjutanuga, et tegemist oli järelkontrolliga, kus suuri möödalaskmisi enam ei avastatud, puudus toona ka huvi selle avaldamiseks.

Mõni aeg hiljem kohtusin Estonian Airis varem juhtival kohal töötanud inimesega, kes Randmaa väite ümber lükkas. Tema sõnul avastati palju taunitavat, kuid vastastikusel kokkuleppel Petersoniga asja kella külge ei pandud. Tänavu aasta alguses muutis riigikontroll ootamatult meelt. Küsimusele, miks alles nüüd ja mitte varem, vastas peakontrolör, et oodati lennukompanii juhtkonna vastuseid märgitud puudustele ja anti aega nende kõrvaldamiseks.

Lennufirma vastu on hakanud huvi tundma ka majanduspolitsei. Sellest ka riigikontrolli meelemuutus, kes hakkas kartma süüdistusi tegeliku olukorra varjamises.

Panemata kahtluse alla riigikontrolli süüdistusi, jääb nende osa Estonian Airi asjas siiski segaseks. Kuid vaevalt on nende eesmärk Petersoni kõrvaldamine erastamisest või koguni lennufirma erastamisprotsessi nurjamine. Pigem hakkas riigikontroll kartma oma maine pärast või üritab mõni Estonian Airi vallandamistes kannatanu teda ära kasutades teostada oma kättemaksu.