Kas maksupettur on veel positiivne kangelane?

Käibemaksu laekumine sõltub suurel määral impordist. Kui impordivood suurenevad, siis kasvab ka käibemaksu laekumine. Aasta algus ja suvi on alati olnud käibemaksu seisukohalt üsna uimane. Suuremad summad laekuvad kevadel ja sügisel. Kui maksuameti arvates on praegu mingisuguseid alalaekumisi käibemaksu osas, siis tuleneb see suurima tõenäosusega praeguse hooaja iseärasustest. Kõige rohkem saab käibemaksupettusi teha ekspordi alal. Fiktiivne eksport on praegu tõepoolest üsnagi suureks probleemiks. Selle üheks lahenduseks oleks, kui muutuks tõhusamaks tollikaupade füüsiline kontroll.

Samas on ka tollil endal suuri probleeme. Eelkõige oma töötajate madalate palkadega. Noored inimesed lahkuvad tollist erasektorisse. Kuid oma tulude suurendamiseks võidakse kasutada ka ebaseaduslikke teid.

Mõned aastad tagasi oli olukord maksupettustesse suhtumisel hullem. Meie rõõmuks aga hakkab arvamine, et riigimaksudest kõrvalehoidmine on igati õilis tegu, pikapeale taanduma. Omal ajal loeti maksudest kõrvalehiilimist igati normaalseks tegevuseks, mida ei häbenetud suisa avalikult välja öelda. Selliseid asju saab lugeda 1991.--1993. aasta ajalehtedest. Vahel avalikult, siis jälle ridade vahelt. Sel ajal otsiti ka igasuguseid legaalseid võimalusi maksudest kõrvalehoidmiseks. Maksude maksmata jätmisega kiitlemine ja hooplemine oli väga levinud.

Nüüd on toimunud üldise moraali tõus. Maksupettustest nii palju enam ei räägita. Ei räägita meedias ega tavakõnelustesgi. Ka riik on muutunud kogenenumaks. Täiustatud on maksuseadusi ja järelevalvet maksude laekumise üle.

Osa firmasid hoiab käibe-maksust kõrvale fiktiivse ekspordiga. Deklareeritakse, aga välja ei veeta. Kui toll efektiivselt töötaks, siis seda ei juhtuks.

Suhtumine maksudest kõrvalehoidmisesse on meie ärimeeste hulgas muutunud tõrjuvaks. Varem küsiti arvutiäris käibemaksusoodustusi. Nüüd ei tee ükski klient seda enam. Suurtel firmadel pole käibemaksust võimalik kõrvale hiilida. Ükski suur firma ei saa sellise asjaga riskida.

Võrdluseks võin öelda, et Lätis on suhtumine olnud siiamaani küll selline, et kus iganes võimalik, seal välditakse riigimakse.

Minu arvates on Eesti maksuseadused juba küllaltki hästi sisse töötatud, mis teeb maksudest kõrvalehoidmise tunduvalt raskemaks. Kiusatus tekib eelkõige väikestel firmadel.

Selge on see, et oma iga-päevases tegevuses näevad ärimehed maksudes firmast väljaminevat raha, mida otseselt ei saa tarvitada uue raha tegemiseks. Teisalt pole ka kohanud enam sellist lauskavaldamist, nagu seda esines veel rublaaja lõpus. Suurtel firmadel on küllalt seaduslikke teid, kuidas maksukoormust vähendada. Raamatupidamise abil saab tulusid täiesti seaduslikult näidata väiksematena.