Avalikkuse ajusid on piisavalt loputatud lugudega Tallinna linnapea Jaak Tamme ja endise abilinnapea Ivar Lindpere korteritehingust.
Veidi piinlik on, kui Jaak Tamm väidab linnavalitsuse maja koridoris mulle, et tema korteris teostas remonditöid üks Viljandi ehitusfirma, mille nime ta ei mäleta. Mõne aja pärast aga selgub, et ehitustöid teostas ikkagi Tallinna ehitusfirma. USA ekspresident Reagan ka ei mäleta enam mitmeid asju, aga eks tal ole ju vanust ka natuke ja see va Alzheimeri tõbi ei anna mitte asu.
Tammele ja Lindperele linna poolt eraldatud maja, tuli seda enne rentinud ASil Terg kiiresti vabastada, sest linn vajas ruttu maja elamispinnaks. Tänaseks on hoone taas peale mitmeid keerdkäike muutumas bürooks.
Samas on Tallinna hooneregistrist loodetavasti ajutiselt kadunud kõnesolevat maja kirjeldavad ja temaga sooritatud tehinguid kajastavad dokumendid. Hooneregistri töötajad raiuvad nagu rauda, et arhiivist originaalmaterjale välja ei anta.
Kummaline, et Tallinnas on võimalikuks osutunud sõlmida kaks ja pool aastat ligi kolm tuhat mitteeluruumi rendilepingut isetegevuslikel alustel ja mitmesajapealisel ametnikekarja igal indiviidil on see jäänud lihtsalt kahe silma vahele. Koonderakondlastest linnavalitsus väidab, et mingit isetegevust pole toimunud.
Mõistan suurepäraselt, et Tallinna-suuruse lohelinna juhtimine pole kerge, mõnigi on teda juhtides saanud korteri või muu hea- parema kõrval ka kergema või tõsisema terviserikke. Paadunud optimistina arvan, et tegijail juhtub nii mõndagi ja loodan, et tehtud vead aitavad edaspidi õppust võtta. Kuigi oma vigadest õpivad ainult rumalad, on targad inimesed kunagi öelnud.