• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 19.04.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riik ei suuna põlevkivitööstust

Täiesti erinevalt ennesõjaaegsest majandusministeeriumist ei tegele praegune ministeerium millegipärast põlevkivi kaevandamise korraldamisega.
Esimese Eesti Vabariigi majandusministeeriumis oli algul mäeosakond, hiljem mäeamet, kelle kompetentsi kuulus riigi mineraaltoormeressursi kasutamise juhtimine. Peamised valitsusepoolsed meetmed põlevkivitööstuse jaoks olid: kõrge amortisatsiooninormatiiv (20%), sisseseade vabastamine imporditollist ja ekspordisoodustused.
Sõjaeelne Eesti saavutas 1930. aastate keskel energeetilise sõltumatuse. 1937. aastast peale ületas põlevkiviõli eksport (rahalises väljenduses) kõikide kütuste impordi. Praegu juhib maavarade jaotamist keskkonnaministeerium, majandamist suunav organ puudub üldse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ühe näitena riigipoolse juhtimise puudumisest olgu toodud kauplemine 1,3--1,5 miljoni tonni Vene põlevkivi impordi üle. On teada, et lähtuvalt kehvadest mäendustingimustest (sügavad kaevandused, õhuke kihind, madalam kütteväärtus), on Narva-taguse põlevkivi energia 1,5--2 korda kallim kui Eestis. Pikem on ka veotee kaevandustest Narvani. Ometi üritavad nad müüa odavamalt kui Eesti Põlevkivi. Tänu Vene riigi toele on see kahtlemata võimalik. Venemaa motiiv on selgelt poliitiline.
Lihtsad arvutused näitavad selgelt, et kui Eesti Põlevkivi saaks müüa 1,3 mln tonni (10% oma praegusest mahust) rohkem, saaks ta paremini koormata oma praegu vabu kaevandamisvõimalusi. Poolteise miljoni lisatonni kaevandamine läheks maksma umbes 30 miljonit krooni, mis teeks lisatonni omahinnaks 20 kr/t. Kui lisatonnid müüa maha hinnaga 30 kr/t, mis kataks ka veo- ja üldkulud, oleks see kaks korda odavam kui praegu kehtiv riiklik hind.
Seda ei saaks aga riigiettevõte teha, sest kehtestatud hinda ei trakteerita piirhinnana, s.o maksimaalselt lubatava hinnana. Põlevkivi müümist allpool riiklikult kehtestatud hinna taset käsitleks riigikontroll temale omasel viisil.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele