Lembitu 51 protsendi aktsiate uusomanikud Erik Sepping ja Mart Varjun tegutsevad praegu Teenindusmajas asuvates Lembitu ruumides. Viru 11 paiknevasse majja, mis kuulub erastatava vara hulka, neil asja pole. Kogu hoone on antud rendile ASile Sindent, kohtuvaidlust rendilepingu seaduslikkuse üle jätkatakse 5. juunil.
Teenindusmajas, mis eraldati Lembitule kuulunud varast juba enne erastamiskonkursi väljakuulutamist, on suurem osa pindu välja renditud. Kuus teenib Teenindusmaja puhast renditasu ligi 500 000 krooni. Pärast Lembitu aktsiate erastamist hakkas renditasu laekuma Lembitu uusomanikele. On avaldatud kahtlust, et 21. veebruaril tasutud esimene osamaks, mille järel Lembitu aktsiate ostu-müügileping jõustus, tasuti osaliselt just laekunud rendist.
Mart Varjun lükkab need kahtlused ümber, väites, et osamaksete tasumiseks on nad võtnud pangalaenu.
Rahandusminister Mart Opman teatas 15. jaanuaril Lembitule, et allrentnikelt saadava rendise võtmine Lembitu arveldusarvele tuleb lõpetada. Samas on erastamisagentuur pöördunud rahandusministeeriumi poole taotlusega pikendada veel kaheks aastaks Teenindusmaja rendise maksmist otse Lembitule. Rahandusministeerium ei ole ses suhtes veel seisukohta võtnud. Olgu öeldud, et siiani on täitmata ka valitsuse otsus eelmise aasta detsembrist, mille kohaselt peab Teenindusmaja üle minema liikluskindlustuse fondile.
Samas tulevad ilmsiks järjest uued kriminaalsed seigad, mis seotud Lembituga.
1995. aasta septembris müüs RASi Lembitu peadirektori kohusetäitja Ants Tõnstein Vabaduse pst 158 asuva väikeelamu ja majandushoone (pinda üle 300 ruutmeetri) Jaanus Luhtile. Viis päeva hiljem müüs Luht kinnisvara 68 000 krooni eest edasi ASile Planiston, kes selle omakorda kuu aega hiljem 1,8 miljoni krooni eest Õliekspressi ASile müüs.
Veebruaris 1996 esitas erastamisagentuur Tallinna linnakohtule hagi, milles palutakse tühistada Vabaduse pst 158 asuva kinnisvara müügilepingud Jaanus Luha, Planistoni ja Õliekspressi vahel. 15. veebruaril kohtunik Maie Seppo välja määruse, millega hagi tagamise abinõuna keelati kõik tehingud kõnealuse elamu ja laohoonega. Hagi tuleb linnakohtus arutusele 10. mail.
AS Planiston on Jaanus Luhti ühemehefirma, kes on varemgi riigivara ülekantimisel silma paistnud. Nii näiteks tulid kuu aega tagasi ilmsiks linnapea Jaak Tamme ja endise aselinnapea Ivar Lindpere EVPde eest ostetud maja müük 800 000 krooni eest ASile Planiston.
Endine RASi Lembitu peadirektor Tõnis Laud kinnitas eile, et ta ei tagane erastamisagentuurile ja politseile antud seletustest, mille kohaselt on praegu rakendatava Lembitu ja Sindenti rendileping jäme võltsing. Esiteks on algse lepinguga võrreldes tema arvates muudetud lepingu kehtivuse tähtaega pikendatud vähemalt kümne aasta võrra. Teiseks on tekkinud juurde rendile antavaid pindu. Kolmandaks on lisatud renditud vara eelisostuõigus. Neljandaks, peale allakirjutamist on Laudi väitel lisatud rendileandja või tema õigusjärglase kohustus hüvitada rentnikule tehtud kulutused viiekordselt.
Tänavu veebruaris võrreldi rendilepingut ja üht varem esitatud koopiat politseiameti kohtuekspertiisibüroos. Eksperthinnagus ei öelda, et tegu on võltsinguga, ent samas lisatakse, et rendilepingu koopiavariant erineb originaalvariandist paberi, koopia kvaliteedi, lehtede nummerdamise viisi, köitmisaukude ja köitmisjälgede poolest, kuid ei ole välistatud, et need pärinevad ühest ja samast algvariandist.
Majanduspolitsei algatas erastamisagentuuri avalduse alusel selle aasta 6. veebruaril kriminaalasja, leides Enno Müüri tegevuses ametiseisundi kuritarvitamise ja ametialase võltsimise tunnuseid.
Hetkel kuum
5% aastaintress ja kord kvartalis intressimakse: võlakirju saab märkida kuni 30. maini
Laudi järglane Lembitu peadirektori ametikohal Enno Müür peab Laudi väiteid absurdseks, olles kindel, et «kõige taga seisab reformierakond».
Lembitu peadirektor Tõnis Laud vahetati Enno Müüri vastu välja 1994. aasta hilissuvel. Põhjuseks oli Laudi poolt Muuga sadamaga sõlmitud töörõivaste valmistamise leping, mille kohaselt sai Laud 1,5 miljonit krooni ja mida ta Müüri väitel kasutas «oma eraäride päästmiseks». Majanduspolitseis algatatud kriminaalasi pole senini mingeid tulemusi andnud.
Müüri väitel on Laud tekitanud Lembitu bilansis teisegi augu. Nimelt olevat ta Lembitule laenanud 1,5 miljonit Rootsi krooni seadmete ostmiseks, kuid need seadmed osutusid Müüri väitel kasutamiskõlbmatuteks.
Müür peab ennast Lembitu peadirektoriks. «Olen pikalt haiguslehel olnud,» põhjendas ta töölt puudumist.
Viru 11 hoones erastamisagentuuri palvel tegutsenud majanduspolitsei grupi eesotsas olnud juhtivinspektor Meelis Pure lahkus politseist aprilli alguses. Nädal hiljem võeti ta tööle ASidesse Klausel ja Sindent.
Keskkriminaalpolitsei abidirektor Veljo Aleksandrov kinnitas Pure sõnu, et ta lahkus politseist majanduslikel kaalutlustel. Enne lahkumist esitas ta ettekande Lembituga seonduva kohta.
Enno Müür põhjendas Pure tööle võtmist järgmiselt: «Tekkis isiklik kontakt, mõistsin, et ta on õigluse eest väljas». Samas avaldas Müür kahtlust, et Purele võis saatuslikuks saada asjaolu, et AS Sindent oli andnud Pure kasutusse auto.
Pure väitis, et ta loodab otse sündmuste keskmes töötades lõpuni selgusele jõuda, millised jõud Lembitus ja selle ümber liiguvad.