• OMX Baltic−0,09%290,29
  • OMX Riga−0,03%882,98
  • OMX Tallinn0,02%1 847,19
  • OMX Vilnius−0,24%1 129,13
  • S&P 5000,76%5 657,2
  • DOW 300,53%41 800,09
  • Nasdaq 1,16%17 707,46
  • FTSE 1000,02%8 706,66
  • Nikkei 225−0,25%37 751,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,48
  • OMX Baltic−0,09%290,29
  • OMX Riga−0,03%882,98
  • OMX Tallinn0,02%1 847,19
  • OMX Vilnius−0,24%1 129,13
  • S&P 5000,76%5 657,2
  • DOW 300,53%41 800,09
  • Nasdaq 1,16%17 707,46
  • FTSE 1000,02%8 706,66
  • Nikkei 225−0,25%37 751,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,48
  • 25.04.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Keerdus termorull pole ainus võimalus

Inimesed on alati olnud mugavuse suhtes väga altid ja kui seda saab veel liigitada rohelise mõtlemise alla, siis pole kellelgi virisemist. Enam pole mingit vajadust teha termopaberist koopiat, et faksil olev info säiliks kauem kui kuu aega. Kõik tarbeesemed, mida inimene suvatseb kasutusele võtta ja leiutada, peavad kindlasti olema ergonoomilised ja mugavad kasutada.
Tavapaberit kasutav faks on saavutanud praeguseks termofakside ees teatud eelistuse. Enam ei ole mingit vajadust lõikuda mitukümmend lehte pikka faksi ja hakkama saab ka faksi originaalkoopiaga, st faksist pole paberi vastupidamatuse tõttu vaja teha koopiat.
Termofaksi ainukeseks eeliseks võibki pidada odavust ja madalaid ekspluatatsioonikulusid. Samas on suureks miinuseks termofaksi paber, mida pole peaaegu üldse võimalik pikemaajaliselt säilitada, veel vähem kasutada ametliku dokumendina.
Väljasurnuks ei maksa termofaksi sellepärast veel pidada. Ta on täiesti ideaalne faks eraisikule või vähese vajadusega väikefirmale just tänu odavale ekspluatatsioonile ja töökindlusele.
Loomulikult ei lõpe tavapaberi faksi omadused sellega, et sel saab kasutada tavalist paberit. Sellistel faksidel on tavaliselt tunduvalt rohkem funktsioone kui termofaksidel.
Niinimetatud veaparandus võib tekitada fakside juures küsimärke. Tore on, et ta seal on, aga kuidas ta seda viga parandab?
Põhimõtteliselt peaks veaparandus funktsioneerima ainult sel juhul, kui ka vastuvõtval faksil on veaparanduse funktsioon. Vastasel juhul ei ole veaparandusest mingit kasu.
Aga kui vastuvõtval või saatval faksil on veaparandus, toimib see järgnevalt. Peale selle, et faks saadab dokumendi vastuvõtvale faksile, saadab ta plokkhaaval infot selle dokumendi andmemahu kohta.
Kui mingi plokk on erineva sisuga, saadetakse sama plokk uuesti vastuvõtvale faksile. Tänu sellele ei pea te kiruma ülimalt udust ja lünklikku faksi.
Ainuke miinus on see, et kui te proovite saata faksi näiteks analoogliinilt mõnda välisriiki, võib faks üpris tihti mõnda plokki hakata uuesti saatma. Kui te olete selle faksi pannud saatma öisel soodusajal, olles ise kodus, võib teie telefoniarve kasvada, selle asemel et soovisite sidekulude arvel kokku hoida.
Kui mingil põhjusel side katkeks, peaks faksimasin ise numbri uuesti valima ja faksi vastuvõtjale saatma. Sellest ei pea nüüd järeldama, et kõik faksid hakkavad mitmeleheküljelist dokumenti uuesti saatma. Tavaliselt oskab faks jätkata sellelt leheküljelt, millel tal töö pooleli jäi. Nii ei pea ka vastuvõtja kiruma kümnete lehekülgede ilmumist talle, mis pealekauba sisaldavad informatsiooni, mida tal on juba kümme lehte.
Kui teie faksil saab otsa paber või tint, ei juhtu sellest midagi, kuna faks peaks suutma jätta mällu mingi arvu lehekülgi. Pärast seda, kui te olete taastanud oma paberi- või tindivarud, on võimalik sissetulnud faksid välja trükkida. Samuti on võimalik kasutada mälu selleks puhuks, kui teil juhtub vool ära minema või tõmbab keegi ise hoolimatuses voolujuhtme välja. Faksid salvestatakse mällu ja pärast voolu taastamist on teil võimalik jätkata tööd poolelijäänud kohast.
Kuna tavapaberi faks töötab printeri põhimõttel, on võimalik kasutada seda faksi ka printerina. Selleks on osale faksidele lisatud eraldi printeriliides, mida on juhtme abil võimalik ühendada arvutiga. Kvaliteet pole sugugi viletsam kui mõnel tavalisel tindiprinteril. Osaliselt suudavad nad isegi ületada tavalise tindi- või laserprinteri kvaliteeti.
Tindi- ja lasertrüki erinevus on sama, mis tavaliste printerite puhul -- trükikiirus ja -kvaliteet. Eelistatum on lasertrükk, kuna tinditrükki ei peeta dokumentide koostamisel just soovitavaks. Samas võib aga faksi kasutamine printerina faksimist segama hakata.
Kui on olemas eraldi arvutiliides, on mõnda faksi võimalik kasutada ka skannerina. Ainus miinus sellise kontorikombaini juures on see, et tavaliselt ei tööta erinevate funktsioonidega kooslus just kõige töökindlamalt. Selles osas on tehtud küll suuri pingutusi ja on ka saavutatud mingeid edusamme, aga siiamaani ei saa seda veel nimetada lõplikult valmis produktiks.
Turule on ilmumas värvilised faksid, mille puhul ei ole probleemiks nende keeruline tehnoloogia, vaid hoopiski andmemahukus, mis kaasneb värvilise info edastamisel mööda telefoniliine. Värvilise faksi edastamine võib olla kuni paarkümmend korda aeglasem kui halltoonidega faksi edastamine.
Kas tarbija eelistab osta tavapaberiga faksi või termofaksi, sõltub nii tema rahakotist kui ka vajadustest. Vaadata tuleb, kui palju on vaja kasutada faksi dokumentide edastamiseks ja kui suur on trükikoormus.
Ühe tavapaberi faksi hinna eest saab vabalt ühe termofaksi ja korraliku laserprinteri. Vahe on ainult selles, et te ei saa faksil kasutada tavalist paberit ja peate jääma termopaberi keerdus rullide juurde. Printeri ja faksi koosluse puhul on eeliseks vähese tehnika vedelemine teie töölaual, mis jätab ruumi töötamise jaoks.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele