Kinnisvaraklientide kaitseks ja kiituseks

Viimasel ajal on palju jutte, et kliendid petavad kinnisvarabüroosid, jättes vahendustasu maksmata. Inetu küll, kui maakler on kõvasti tööd rabanud ja ostu-müügilepingu korrektselt notarini viinud... Aga kui ei ole?

Kirjeldan üht tüüpilist juhtumit. Kevadel tekkis ärimees Lestal soov osta suvila kusagil Tallinna lähedal, näiteks kaunil põhjarannikul. Lest võttis välja ajalehed, luges läbi kõik kinnisvarakuulutused ja leidiski sobiva pakkumise. Kuulutuses ei olnud märgitud firma nime, kuid asjalik meeshääl nimetas end «omaniku esindajaks» ja ütles, et ta nimi on Ain. Suvila asukoht ja suurus sobivad Lestale, hinna suhtes on Ain pisut kõhklev, nimetades lõpuks: «Kolmkümmend viis.»

Kogenud ärimehena otsustab Lest siiski võrdlevaid pakkumisi koguda. Ta helistab ärikataloogi järgi umbes kümnesse kinnisvarabüroosse ja kirjeldab ihaldatavat. Järgneva nädala jooksul pakutakse talle seitse korda ühte ja sedasama suvilat, ainult vahendajad ja hinnad on erinevad (250 000--400 000 krooni). Ärimees Lest on vihane, nõutu ja hämmeldunud. Ühel päeval sõidab ta suvilat vaatama, leiab eest aknaid peseva lahke pererahva, kes küsimusele, kas suvila ka müügis on, vastab noogutusega. Kui külaline on toas kohvitassi taga istet võtnud, kurdab peremees, et rahu ja turvalisus kadusid pärast suvila müügi kuulutuse ilmumist. Selgus, et põhjaranniku suvilad on nõutud kaup -- vahendusfirmade arvates. Omanikud ise leiavad, et nad ei vaja seekord abi, sest kavatsevad veeta kogu kevade kohapeal ja juristist tütar ajab paberiasjanduse korda. Hinnaks nimetavad nad 200 000 krooni ja pärast lühikest tingimist on mõlemad pooled 180 000 krooniga rahul.

- millele loodavad vahendajad, kes esindavad omanikku nii, et omanik ise sellest midagi ei tea ega tahagi teada; n kas vahendajatel ei ole perekonnanimesid või on nende avaldamine liiga ohtlik.

Muide, ei ole kindel, et suvilaostu lugu sellega lõppenud on, sest tean juhtumeid, kus palju kuid pärast tehingut helistavad vahendajad ja nõuavad tasu või on helistajaiks hoopis vahendajate professionaalsed esindajad, sest «kõigil kinnisvarafirmadel on oma raha sissenõudmisfirmad juhuks, kui kliendid pole nõus maksma...».