Kohl ja T?ernomõrdin liituvad veel üheksa valitsusjuhi ning Euroopa Liidu liidritega, et ühiselt suletud uste taga arutada poliitilisi meetmeid piirkonnasisese koostöö tugevdamiseks. Läänemere regioon on koduks 50 miljonile inimesele.
Need ajad on möödas, kus Läänemerd tunti peamiselt kui ida ja lääne vahelist merepiiri ning kus kitsas Läänemerd Põhjamerega ühendav väin omas strateegilist tähtsust eelkõige sõjalaevade liikumisteena.
Nüüd on endisi kommunismimaid ning lääneriike ühendavatel laeva- ja õhuliinidel tihe liiklus tänu kaubandussidemete ning kontaktide kiirele arengule.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Täna algav tippkohtumine keskendub poliitilistele küsimustele, keskkonnakaitsele ning Euroopa Liidu problemaatikale. Selliseid poliitiliselt kuumi teemasid nagu NATO laiendamine, seekord ei puudutata.
Ümarlauakohtumisest võtavad osa kõigi Läänemere-äärsete riikide peaministrid. Põhjamaadena on osavõtjate hulgas ka Norra ja Island. Osalejate hulgas on Taani peaminister Poul Nyrup Rasmussen, Norra peaminister Gro Harlem Brundtland, Poola peaminister Wlodzimierz Cimoszewicz, Eesti peaminister Tiit Vähi ja Soome peaminister Paavo Lipponen.
Kohtumisest võtavad osa ka Itaalia ametist lahkuv peaminister ja Euroopa nõukogu president Lamberto Dini ning Euroopa komisjoni president Jacques Santer.
Balti riikidel on mitu lahendust ootavat probleemi. Piirkonda iseloomustab terav lõhe vaeste ja rikaste vahel, mida võib hinnata maailma suurimaks. Maailmapanga statistika kohaselt moodustab venelaste, lätlaste ja leedulaste elustandard vaid ühe kümnendiku nende rikaste naabrite elustandardist läänes.
Muret tekitab ka Läänemere reostus. Rootsi, Soome ja Taani arestivad sageli endise nõukogude bloki aluseid, väites, et sellised roostes künad ei peaks avamerd sõitma.
Paljud Euroopa Liidu riigid pumpavad suuri summasid endise Nõukogude Liidu riikidesse, kõrvaldamaks Nõukogude Liidu 50aastase hukatusliku keskkonnapoliitika tagajärgi. REUTER