Aktsiisipoliitika tegi eelarvesse augu

Rahandusministeeriumi eelarve osakonna juhataja Ants Liiver tõdes, et aktsiisi tõstmiseks valitud aeg ei olnud tõepoolest kuigi sobiv. Samas vaidles ta vastu väitele, nagu oleks eelarvedefitsiit just aktsiisi vaeglaekumise tõttu tekkinud. Ta lisas, et loodetavasti laekumised suurenevad.

Kui tubaka- ja kütuseaktsiisi laekumine on sel aastal kasvanud, siis alkoholiaktsiisi puhul on asi vastupidi.

Maksuameti andmeil laekus tänavu jaanuaris alkoholiaktsiisi 73,9 miljonit krooni, veebruaris 42,4 ja märtsis 39,4 miljonit krooni. Kuna ka käibemaksu laekus esimeses kvartalis kavakohasest enam kui 300 miljonit krooni vähem, tekitas see koos aktsiisi vaeglaekumisega juba ligi 500 miljoni kroonise augu eelarves.

RASi Liviko peadirektor Udo Themas lausus, et piirituseaktsiisi tõstmine aasta lõpus 1,6 korda lõi olukorra, kus Eestis müüdav alkohol on Lätis ja Venemaal müüdavast kallim. Seega loodi Eestis salaalkoholi levikuks Balti regiooni parimad tingimused, mida selle müüjad kohe ka ära kasutasid, lisas Themas.

Majandusministeeriumi litsentsitalituse juhataja Aleksander Skoblov on väitnud, et ebaseadusliku alkoholi osakaal Eesti valge viina turul on ligi 70 protsenti.

ASi Remedia juhatuse esimehe Indrek Kirsi sõnul pole hetkel viinatootmine Eestis mõttekas. «Me võime ju Kuusalus pooleliitrise viinapudeli minimaalselt 44 krooniga müüki panna, kuid sealsamas kõrval pakutakse 35 krooni eest liitrist salaviinapudelit,» ütles ta.

Liviko on teinud ettepaneku moodustada spetsialiseeritud eriüksus, kes korraldaks reide ka Eesti äärealadel, sest illegaalse alkoholi müügi kontrollimine on eluohtlik tegevus.