Kas litsentseerimist ühtlustav seadus on vajalik?

Seaduse mõte on süste-matiseerida senine litsentseerimistegevus ja ühtlustada siin erinevate ametkondade pädevus. Litsentseerimise alal on praegu palju dubleerivaid süsteeme, mis on vaja ära kaotada. Litsentseerimine on praegu paljuski reguleeritud omavalitsuste otsuste ja ministrite käskkirjadega, mis teeb olukorra väga kirevaks. Valitsuse määrusega on uute litsentsiasutuste loomine peatatud ja ministeerium on saanud korralduse olemasolevate hulgas kord luua. Eelnõu on valitsuse tööplaanis ja peaks sinna arutelule jõudma sügisel.

Seadusest on huvitatud ka politsei, sest praegu puudub riigil teave selle kohta, kus midagi toimub. Eriti hädavajalik on see informatsioon maksuametile.

Eelnõu ei too ettevõtjale mingeid uusi piiranguid juurde, vaid talle saab selgeks, mida temalt nõutakse. Eeskujuks oli meile vastav T?ehhi seadus, samuti Poola, Saksa ja Austria õigusaktid. Eelnõu on uurinud ka Saksa majandusministeeriumi eksperdid läbi Phare-programmi. Ajakirjandusse jõudnud informatsioon mingitest trahvidest, litsentseeritavate majandustegevuste loetelust ja majandustegevuse ametist on eksitav. Sellisel kujul ei tule see kindlasti seadusesse.

Mina ei leia küll, etmajandustegevuse litsentseerimist peaks hakkama nüüd nii väga reglementeerima ja sellega kedagi lausa tegelema panema. Rohkem oleks vaja, et praegused asjad toimiksid. Võtame näiteks lihatööstuse toodangu. Riik peaks siin küll oma kontrolli peal hoidma, et kaup, mis müügile läheb, oleks nõuetekohaselt valmistatud ning et selle pealt kõik nõutavad maksud makstaks.

Soomes on nii, et põllumehel ei tasugi liha mustalt müüa. Ta teeb seda läbi riigi, kuna saab sellelt väikest toetust. Meil on aga nii, et väikestel tegijatel on mustalt hoopis kasulikum tegutseda kui riigi seadusi täites.

Litsentseerimine võib mõjutada ka konkurentsi turul. Liigselt riik reguleerima ei peaks, kuid peaks looma kõigile võrdsed mängureeglid.

Ei ole vaja ka mingit spetsiaalset ettevõtte majandustulemuste eest vastutavat isikut. Aus omanik püüab ju teha parima, et asi tõepoolest hästi läheks. Riik peaks hoopis töötama välja sellise süsteemi, mille raames oleks ettevõtjal kasulik seadust korralikult täita.