Eesti aastainflatsioon kasvab

Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) esindaja Eestis Basil Zavoico ütles, et Eestis on inflatsiooni kasvamine põhjustatud Eesti liiga suurest avaliku sektori defitsiidist. Avaliku sektori defitsiit tähendab seda, et keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfond kulutavad sellel aasta rohkem raha, kui maksudena tagasi teenivad.

«Aprillis hakkas Eesti inflatsioon kahanemise asemel kasvama,» viitas Zavoico defitsiidi mõju esimesele märgile. Veebruaris ja märtsis 27,8% tasemel peatunud aastainflatsioon kasvas aprillis 28,2 protsendini. Zavoico tõdes, et Eesti inflatsioon on suures osas tingitud Eesti ja maailmaturu hindade erinevusest, krooni reaalkursi tugevnemisest. «Ent selle osakaal inflatsiooni põhjustava tegurina on pidevalt vähenenud ning inflatsiooni kahanemise peatumine ja kasv on märk defitsiidist tuleneva inflatsiooni osakaalu tunduvale kasvule,» nentis ta.

Avaliku sektori defitsiidi vähendamiseks on kaks võimalust: suurendada makse ja vähendada valitsuse kulutusi. Zavoico märkis, et ühe IMFi-poolse ettepanekuna võiks kõne alla tulla kütuse aktsiisimaksu suurendamine aasta teisel poolel. Samas ei pidanud ta tõenäoliseks suurt jooksvate kulutuste kärpimist kohe. IMF soovitab valitsusel defitsiidi vähendamiseks mõne kulutuse, näiteks renoveerimiskulutused, osalist lükkamist järgmisesse aastasse.

Avaliku sektori defitsiidi vähendamine on ka Eesti ja IMFi vahelise memorandumi peaküsimus, memorandumile kirjutatakse alla tõenäoliselt mai lõpus. IMF prognoosib Eesti avaliku sektori defitsiidiks sel aastal 3,8% sisemajanduse kogutoodangust.