Tarkon müüb tööpinke ja hooneid

Likvideerimiskomisjoni esimehe, erastamisagentuuri arendusdirektori Kostel Gerndorfi sõnul on huvi Tarkoni hoonete vastu olnud ootamatult suur.

«Peaaegu kõikide hoonetega on käidud tutvumas,» lisas Gerndorf. «Paljude potentsiaalsete ostjatega käivad läbirääkimised.» Gerndorf on veendunud, et Tarkoni vara müügist osade kaupa laekub kindlasti rohkem raha, kui olid viimased pakkumused, mis erastamisagentuur ebapiisavaks tunnistas.

Erastamisagentuur püüdis Tarkonit tulutult müüa kaks aastat, enne kui riigiettevõte otsustati jaanuari keskel likvideerida, müües vara osade kaupa ja jätkates tootmist.

Tarkoni eelmise aasta käive oli 24,474 mln krooni ja kahjum 15 mln krooni. «Kahjumi moodustavad peamiselt toodangu mahakandmised ja ümberhindlused,» selgitas Ehrlich. «Laos oli väga palju musti kaste, mida Venemaa küll tellis, kuid tegelikult välja ei ostnud. Lennukiaparatuuri on aga võimalik müüa vaid mingi aja.»

Tarkoni käibest annab praegu 10% Eesti Telefonile kaarditaksofonide tootmine ja 90% allhanketööd. Tarkonil on ligi 30 miljoni kroonine võlg, millest poole moodustavad viivised.

Ehrlichi sõnul moodustatakse kooskõlas likvideerimiskomisjoniga AS Tarkon. «Loomulikult on grupil Tarkoni töötajatel, kes on ettevõttesse toonud põhimõtteliselt uusi tellimusi ja otsinud uusi turuni??e, soov jätkata,» põhjendas Ehrlich.

Gerndorfi kinnitusel pole AS Tarkon avaldanud hoone ostmiseks soovi. «Tõenäoliselt hakkavad nad tootmisruume rentima,» lisas Gerndorf.

Tarkonis valmistatakse praegu allhanketööna Rootsi kontsernidele telekommunikatsioonisüsteemide detaile ning joonkoodi printeri mehaanilisi osi.

Tarkoni haldusdirektor Tiit Pärgmäe ütles, et praegu müüvad nad üldkasutatavaid trei- ja freespinke ning laua- ja jalapuurpinke, mida tulevasel ASil Tarkon kindlasti vaja ei lähe.

«Kunagi töötas Tarkonis 3000 inimest, praegu alla kolmesaja, selge see, et midagi on üle,» lausus Pärgmäe. Ta lisas, et varasematel oksjonitel on nad müünud ka autosid.