15. mai 1996
Jaga lugu:

Kriis Saksa ametiühinguliikumises

Saksa ametiühingute keskorganisatsiooni DGBsse kuulub 15 ametiliitu. Alates 1991. a on ligi 2,4 miljonit liiget keskliidust lahkunud, üksnes läinud aastal oli lahkujaid kokku 400 000. Hetkel ulatub DGB liikmeskond 9,4 miljonini.

Liikmete arvu vähenemisega on kaasnenud rahaliste vahendite nappus. Katusorganisatsioonil DGB-l, millele liidud maksavad 12 protsenti liikmemaksudest laekunud summadest, tuleb sel aastal toime tulla 300 miljoni Saksa margaga, mis on 30 miljonit vähem kui 1993. a.

Olukorra paranemist ei ole ette näha, kuna ka ametiühingud kannatavad nii kui ettevõttedki suurte palgakulude ning pensionide alal tehtud järeleandmiste tõttu.

Liikmete arvu vähenemine ning rahanappus ei ole aga ametiühingute ainukesed probleemid. Vaidlused palga maksmisest töötaja haiguse ajal on viinud liitude omavahelised suhted suluseisu.

Esimese järeleandmise tööandjatele tegi läinud novembris metallitööliste liidu IG Metal esimees Klaus Zwickel. Siis sõlmiti tööpuuduse ohjeldamiseks kompromissleping, mis sai nimeks «liit tööhõive edendamiseks».

Mõned ametiühingute liidrid tegid järeleandmisi ka palgamaksmise osas töötaja haiguse ajal, mis oli aga nii mõnegi DGB liikme arvates juba liig.

«Ametiühingute asi ei ole sotsiaalse turvavõrgu lammutamine,» ütles tollane ajakirjanike ametiühingu esimees Detlev Henche.

Saksamaal makstakse haiguse korral palka kuue nädala jooksul. Taoline praktika nõuab tööandjatelt ligi 60 miljardit marka aastas ületunnitasu arvestamata. Statistikast ilmneb, et Saksa töölised haigestuvad Euroopa keskmisest viis korda sagedamini.

Heaoluriigi ägedast kaitsmisest hoolimata on ametiühingud teatud mõttes ka ise tööandjate olukorda sattunud. Ka liidud kavandavad töötajate arvu piiramist, mille eesmärk on muuta organisatsioon kompaktsemaks, odavamaks ning efektiivsemaks.

Mullu kärbiti 2300 inimesele tööd andvates liitudes 400 töökohta, alates 1993. a on reaalpalgad 9 protsendi võrra alanenud.

Ametiühingute traditsiooniline koostöö sotsiaaldemokraatidega ei laabu enam niisama ladusalt kui varem. Suhet varjutab usaldamatus. SDPd pahandab asjaolu, et partei ei saanud ise koos valitsusega tööpuudusele lahendust otsida, vaid et liidukantsler Helmut Kohliga istuvad ühise laua taga hoopis ametiühingud.

Eelmise nädala lõpus leppis Kohli valitsus kokku riiklike kulutuste piiramise osas 50 miljardi Saksa marga võrra.

Eelarvedefitsiiti rahaliidu tingimustes nõutavale tasemele viia püüdev Saksamaa kärbib haigusraha, töötute abiraha ja mitmeid sotsiaalabi kulutusi.

Säästuettepanekud esitatakse arutamiseks liiduparlamendile. Tugevat vastuseisu on oodata nii vasak-opositsioonilt kui ametiühinguliikumiselt. KL

Jaga lugu:
Hetkel kuum