Kriis Saksa ametiühinguliikumises

Liikmete arvu vähenemine ning rahanappus ei ole aga ametiühingute ainukesed probleemid. Vaidlused palga maksmisest töötaja haiguse ajal on viinud liitude omavahelised suhted suluseisu.

Esimese järeleandmise tööandjatele tegi läinud novembris metallitööliste liidu IG Metal esimees Klaus Zwickel. Siis sõlmiti tööpuuduse ohjeldamiseks kompromissleping, mis sai nimeks «liit tööhõive edendamiseks».

Mõned ametiühingute liidrid tegid järeleandmisi ka palgamaksmise osas töötaja haiguse ajal, mis oli aga nii mõnegi DGB liikme arvates juba liig.

«Ametiühingute asi ei ole sotsiaalse turvavõrgu lammutamine,» ütles tollane ajakirjanike ametiühingu esimees Detlev Henche.

Saksamaal makstakse haiguse korral palka kuue nädala jooksul. Taoline praktika nõuab tööandjatelt ligi 60 miljardit marka aastas ületunnitasu arvestamata. Statistikast ilmneb, et Saksa töölised haigestuvad Euroopa keskmisest viis korda sagedamini.

Heaoluriigi ägedast kaitsmisest hoolimata on ametiühingud teatud mõttes ka ise tööandjate olukorda sattunud. Ka liidud kavandavad töötajate arvu piiramist, mille eesmärk on muuta organisatsioon kompaktsemaks, odavamaks ning efektiivsemaks.

Mullu kärbiti 2300 inimesele tööd andvates liitudes 400 töökohta, alates 1993. a on reaalpalgad 9 protsendi võrra alanenud.

Ametiühingute traditsiooniline koostöö sotsiaaldemokraatidega ei laabu enam niisama ladusalt kui varem. Suhet varjutab usaldamatus. SDPd pahandab asjaolu, et partei ei saanud ise koos valitsusega tööpuudusele lahendust otsida, vaid et liidukantsler Helmut Kohliga istuvad ühise laua taga hoopis ametiühingud.