Kraft kaitseb õigust teha rahapoliitilisi otsuseid

Kraft lükkas ümber väited, nagu käituks Eesti Pank pärast riigikontrolli revisjoni alustamist närviliselt. «Mulle teeb samas keskpanga presidenina muret peaaegu igas lehes avaldatavad väited, nagu Eesti Pank kardaks midagi,» sõnas Kraft.

Kõik probleemid, mille vastu riigikontroll huvi tunneb, tulid Vahur Krafti väitel ilmsiks juba eelmisel aastal, kui parlament Eesti Panga 1994. aasta aruande kinnitas. Eesti Panga presidendi meelest tunneb riigikontroll kõige enam huvi nende teemade vastu, mis on lihtsalt arusaadavad ja meeldivad avalikkusele.

Kraft tõi näiteks töötajatele antud laenud, ehkki Eesti Panga töötajad ei tohi kusagilt mujalt laenu võtta. Tema kinnitusel on Eesti Pank oma töötajatele andnud aastavahetuse seisuga 14 miljonit krooni laenu keskmiselt 7--8 protsendiga, kuid kõik see kajastub bilansis.

Kraft ei mõista, miks on riigikontrollile antud sedavõrd laialdased volitused, kaasa arvatud keskpanga majanduspoliitiliste otsuste arvustamine. Krafti sõnul süvendas neid kahtlusi riigikontrolli hiljutine pressikonverents.

Näitena tõi ta kullamüügi, mis ühest küljest on majanduslik, kuid samas ka rahapoliitiline otsus. Kraft ütles, et rahas ei saa väljendada ka seda, et kommertspankade bilansid on halbadest laenudest enamasti puhastatud.

Eesti Panga presidendi sõnul on audiitorfirma Coopers & Lybrand juba uurinud kõiki dokumente, mis puudutavad Eesti Panga tegevust kommertspankade päästmisel. Samal ajal ei ole audiitorfirma ega ka riigikontrolli küsimus, kas otsus mingi pank päästa või likvideerida oli õige või vale.

«See on ikkagi keskpanga rahapoliitiline otsus, mitte majanduslik otsus,» ütles Kraft.

Kraft sõnas, et ta tegi ettepaneku kaasata riigikontrolli komisjoni koosseisu ka audiitorfirma ja raamatupidamistoimkonna esindajad. «Ma tean, et nendega võeti kontakti, kuid kontrollkomisjoni koosseisus neid ei ole,» ütles ta.

Riigikontrolör Hindrek Meri kommenteeris keeldumist sellega, et Eesti Panka kontrollib ikkagi riigikontroll. Samas lisas ta, et riigikontrollil on kindel kavatsus sõlmida eraldi leping nii audiitor Ruut Mägi kui raamatupidaja Ivo Sillastega, kui tekib mingis küsimuses konsulteerida.

Vahur Kraft tegi eelmisel nädalal riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku, et riigikontroll teostaks oma kontrolli koos audiitorfirmaga, mis peaks välistama igasugused kahtlused kontrolli osas.

Hindrek Meri ütles, et see pole võimalik, kuna audiitoritel ja kontrolöridel on erinevad kontrollireeglid. Nende ühistegutsemine muudaks revisjoni Meri sõnul raskemaks ja tekitaks asjatuid probleeme.

Vahur Krafti sõnul on propagandasõda Eesti Panga kontrollimise eelnõu ümber riigikogus Eesti finantssüsteemile kahjulikum kui keskpanga ebakompetentne kontroll. Tal pole midagi eelnõu tagasivõtmise vastu riigikogu menetlusest.

Kava kohaselt loodab riigikontroll revisjoniga Eesti Pangas lõpule jõuda oktoobris-novembris, kui riigikogu uus otsus sellesse korrektuure ei too.