Belgiast on kujunenud piraatkaupade vahejaam

Tollistatistikast ilmnes, et möödunud aastal konfiskeeriti Belgias 21,5 tonni piraatkaupu, mis on peaaegu 30 protsenti rohkem kui 1993. aastal.

Salakaubavedajaid ei meelita Belgiasse mitte üksnes riigi soodne asukoht, vaid ka lõtv piirikontroll ja aegunud seadused, mis muudavad efektiivse tollikontrolli raskeks.

Tolliametnike andmeil saab toll kätte alla 10 protsendi sisseveetavast salakaubast.

«Niipea, kui mingi kaup osutub turul edukaks, ilmub turule piraatkoopia. Ja Belgia Antverpeni sadam ning Zaventemi lennujaam on peamised transiitkaubanduskeskused Euroopas,» ütles Belgia tolliametnik Thierry Henne.

Salakaubavoolu on raske jälgida, kuid enamik salakaupa liigub edasi Ida-Euroopasse, Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse.

Antverpeni sadamat läbib iga päev 2000--3000 konteinerit, kusjuures sadamas on vaid kuus inspektorit. Sajast konteinerist vaadatakse läbi keskmiselt üks. Konteineri läbivaatamine on kulukas, makstes 15 000 Belgia franki (5850 Eesti krooni).

Piraatkaupade arvele langeb kuni üheksa protsenti maailmakaubandusest. Euroopa Liidu andmetest ilmneb, et salakaubandus läheb Euroopale maksma umbes 100 000 töökohta. REUTER-BNS