21 mai 1996

Iraak juubeldab

Saadud rahast 2/3 eest võib Iraak osta humanitaarkaupu ning 1/3 tuleb tal kulutada Lahesõjas tekitatud sõjakahju korvamiseks.

ÜRO ja Iraagi vahel toimunud läbirääkimiste neljas ja edukaks osutunud voor algas 6. mail ÜRO peakorteris. Kokkuleppe elluviimine ei saa siiski kohe teoks, vaid Iraagi nafta jõuab pärast peaaegu kuueaastast vaheaega jälle rahvusvahelisele turule umbes nelja kuni kaheksa nädala pärast. Nimelt esmaspäeva õhtul ÜRO peasekretäri asetäitja Hans Corelli ja Iraagi esindaja Abdul Amir al-Anbari allkirjastatud memorandumi kohaselt jätkab Iraagiga läbirääkimisi ÜRO peasekretär Boutros Boutros-Ghali. Kohe, kui pooled on ÜRO julgeolekunõukogu 986. resolutsiooni praktilises rakendamises üksmeele saavutanud, esitab peasekretär aruande julgeolekunõukogule ja päev pärast seda peaks naftakokkulepe jõustuma.

Kuni viimase ajani lükkas Iraak julgeolekunõukogu tingimused tagasi, väites, et kokkuleppe täitmise range jälgimine rikub riigi sõltumatust. Kuid Iraagi majandus oli lõpuks kokkuvarisemise äärel, imikud surid alatoitluse ja ravimite puuduse tõttu, toiduainete hinnad olid väga kõrged ja korralik arstiabi oli muutunud luksuseks.

Ehkki Iraagi ÜRO-suursaadik Nizar Hamdoon avaldas lootust, et saavutatud kokkulepe aitab järk-järgult kaotada ÜRO Iraagi-vastaseid sanktsioone, kinnitasid jäigal positsioonil olevate USA ja Suurbritannia esindajad, et sanktsioone ei leevendata.

Lahesõja ohver Kuveit on rahul ÜRO ja Iraagi kokkuleppega, kuna ta hakkab saama sõjakahjude kompensatsiooni. Kokku nõuab Kuveit Iraagilt seitsmekuulise okupatsiooni ajal tekitatud kahju eest 100 mld dollarit, kuid ÜRO kompensatsioonikomitee on seni Kuveidi taotlustest aktsepteerinud 460 mln.

Iraak hakkab päevas müüma umbes 700 000 barrelit naftat. See on suhteliselt väike kogus, kui arvestada, et enne Lahesõja algust müüs ta päevas üle kolme miljoni barreli. Sellele vaatamata toob see maailmaturul kaasa naftahinna mõningase langemise.

Mõjutab naftahinda

Samas on toornafta barrelihind maailmaturul viimase kolme nädala jooksul juba kolme dollari võrra langenud, nii et esialgu tõi Iraagi--ÜRO naftaleppe teatavakssaamine kaasa isegi toornafta hinna kerge tõusu Euroopas, kuna määramatu olukord lahenes. Teisipäeval oli naftahind Aasia turgudel siiski taas vähenenud.

Tõsist peavalu valmistab Iraagi taastulek maailma naftaturule aga naftat eksportivate maade organisatsioonile (OPEC). OPEC, mis on kehtestanud päevatoodangu kvoodiks 24,52 mln barrelit, tootis aprillis sellest märgatavalt rohkem ehk keskmiselt 26 miljonit barrelit.

«Naftahinna areng tulevikus sõltub oluliselt OECDst ehk kuidas viimane suudab distsiplineerida nafta pakkumist,» ütles Kleinwort Bensoni analüütik Mehi Varzi.

5. juunil kogunevad OPECi ministrid Viini olukorda arutama. REUTER-ETA-ÄP

Hetkel kuum