Kalapala küpseb Soome rasvas

Kalatööstustehase ehitamiseks laenu andnud välispangad Postipankki OY, Osuuspankkien Keskusosakepankki OY ning Ost-West Handelsbanken nõuavad Ookeanilt kui Estrõbpromi õigusjärglaselt ligi 14 miljonit USA dollarit (168 mln krooni). Soomlaste nõude aluseks on nii Ookeani endise direktori Jaak Põllu allkirjastatud leping kui 4. märtsil 1994 sõlmitud pandileping, mille kohaselt Ookean pantis pankadele kuus Moonsund-tüüpi laeva.

Ookeani pankrotihalduri Arno Mägi sõnul pole Ookean saanud pankadelt ühtegi krooni ja seega pole ta ka kalatööstuse ehitamist garanteerinud. Pankrotihaldurid on seadnud kahtluse alla Esva, Estrõbpromi ja Ookeani omavahelise õigusjärgsuse ja on esitanud Tallinna linnakohtusse hagi aluslepingute kehtetuks tunnistamiseks.

Üllar Talviste, kes varem konsulteeris Ookeani, on veendunud, et lepingute kehtetuks tunnistamise perspektiiv on väike. «Analüüsisime seda asja põhjalikult,» lausub ta. «Meie järeldus oli, et kui vara ja varalised õigused lähevad üle, lähevad üle ka varalised kohustused.»

Kuna Esva ei suutnud tasuda laenusummat tähtajaks, 16. detsembriks 1992, lõpetasid pangad laenulepingu ja esitasid nõude laenu garanteerinud firmade vastu.

Valio tasus oma kohustuse ja esitas järgmisel päeval pärast laenu tagasimaksmise tähtaja langemist Tallinna linnakohtule taotluse kuulutada Esva pankrotis olevaks. Esvale kuulutati pankrot välja 18. märtsil 1993.

Esva pankrotihalduri ja välispankade esindaja Kalle Pedaku kinnitusel on Valio ja välispangad esitanud Esva vastu nõudeid 350 miljoni krooni eest. Esva varast on laekunud 162 miljonit, millest 149 miljonit krooni moodustavad võlakirjad.

Esva pankrotihaldurid püüdsid mai algul avalikul enampakkumisel tulutult müüa 45 miljoni kroonise alghinnaga võlanõude Paljassaare Kalatööstuse vastu.

Ookeani pankrotihaldur Arno Mägi näeb võlakirjade mahamüümises välispankade katset küsida raha nii Esva kui Ookeani pankrotipesast. «Esva võlausaldajad müüsid pankrotistunud Esva vara endale kuuluvale Paljassaare Kalatööstusele mitte raha vaid võlakirjade eest,» väidab Mägi. «Nähes, et sellisel moel saavad nad liiga palju Esvast ja selle võrra vähem Ookeanist küsida, pandi võlakirjad kiirelt oksjonile kolmandiku hinna eest.»

Kuna Esva võlga ära ei maksnud, esitasid välispangad 26. veebruaril 1993 Tallinna linnakohtusse pankrotiavalduse Ookeani vastu.

Üllar Talviste, kelle eesmärk oli päästa Ookean pankrotist, ütles, et ta rõhus kohtus pearaamatupidaja allkirja puudumisele Estrõbpromi garantiil. «Soomlased nägid, et garantiikohustuse täitmist püütakse vältida mingi formaalõigusliku nipiga ja soostusid läbirääkimistega,» lisab Talviste.

Kohtuvälise lepingu alusel sai Ookean proportsionaalselt võla tagasimaksmisele välispankadele kuulunud kreeditoriõigused Esva pankrotipesas. «Kuna pangad omasid Esva pankrotipesas nõuetest 51 protsenti, siis kogu võla tagasimaksmisel oleks Ookeanist saanud Esva enamusaktsionär ja teine kreeditor Valio oleks sellisel juhul olnud nõus oma osa Ookeanile müüma,» räägib Talviste.

Samas väidab ta, et välispangad tegid kohtuvälise lepingu sõlmimisega vea. Kui pangad oleksid saavutanud tol korral Ookeani pankroti, oleksid nad Talviste arvates praegu kontrollinud lisaks Esvale ka Ookeani.

Postipankki juristi Aarne Nyholmi sõnul langes leping, mille kohaselt oleks Ookean vastavalt panditud laevade müügile saanud Paljassaare Kalatööstuse aktsionäriks, ära seetõttu, et Ookeani juhatus ei kiitnud esitatud projekti heaks.

Ookeani juhatuse endine esimees Feliks Undusk väidab, et tegelikult vedasid soomlased Ookeani juhatust läbirääkimiste ajal ninapidi, sest Paljassaare Kalatööstus oli registreeritud juba 1993. aasta lõpus.

Jaan Jalaka sõnul alustas Esvast tekkinud Paljassaare Kalatööstus tööd 1. jaanuaril 1995, kuigi tootmine ei katkenud ettevõttes ka 1994. aastal, kui Esva pankrotis oli. 1994. aasta kujunes Esvale seni parimaks ja andis tehasele 35 miljonit krooni kasumit.

«Mullu oli meie kahjum üheksa miljonit krooni,» tunnistab Jalakas. «Tänavu plaanime toota 7000 tonni kalatooteid.»

Sisseseadelt ja tehnoloogialt Euroopa ühe kaasaegsema kalapulgatehase projektvõimsuse saavutamiseni on Paljassaare Kalatööstusel veel üksjagu maad. Probleeme on ka toodangu müügiga.

Näiteks vähenes pärast Soome ühinemist Euroopa Liiduga oluliselt kalapulkade eksport üle lahe, sest tollimaks tõusis 20 protsenti ja põhitoiduainete hinnad langesid samal ajal Soomes kümme protsenti.

Kalle Pedaku kinnitusel on välispangad teinud kogu aeg ettepanekuid müüa panditud Ookeani laevad maha. Ka Üllar Talviste ei mõista, miks pole laevu müüdud, sest need on pandilepingu kohaselt hinnatud võlast ligi kaks korda suuremalt.

Tänaseks on müüdud neli Ookeani laeva. Eelmise aasta veebruaris ostis üks Iiri firma 2,8 miljoni krooni eest laeva Heinaste. Selle müügi kooskõlastas Ookean välispankadega ja selle võrra vähenes ka Ookeani võlg välispankade ees.

Ookeani praeguse pankrotimenetluse ajal on müüdud kolm laeva. Lõuna-Aafrika Vabariigis arestitud Moonsund ja Georg Lurich müüdi Ookeani endisele koostööpartnerile Frozen Foods International Ltd-le (FFI) 2,4 miljoni USA dollari eest (28,8 mln krooni).

«Laevad müüdi kokkuleppel välispankadega ja LAVi seaduste alusel,» räägib Kalle Pedak. «LAVi ülemkohus peab otsustama, kas ja kui palju eraldab raha pandipidajale ja Ookeani pankrotipessa.»

«Ookeani pankrotihaldurid on pandipidajate nõusolekuta müünud FFI-le 1,2 miljoni USA dollari eest ka Georg Kase,» väidab Pedak. «Meie arvates müüdi see laev liiga odavalt, pealegi pole meile selge, kuhu see raha sai.»

Pankrotihaldur Arno Mägi on öelnud, et kui pankrotihaldurid saavad laevu müüa ainult koos registerpandiga ja samal ajal on pandileping vaidlustatud Tallinna linnakohtus, blokeerib see kogu pankrotimenetluse.

Kaks panditud laeva Stralsund II ja Eestirand loksuvad Tallinna reidil alates detsembrist. Laevade hoiukulud küünivad kuue miljoni kroonini.

Ookeani endine peadirektor Ervin Hopp räägib, et ta on pakkunud pankrotihalduritele võimaluse need kaks laeva kala püüdma panna. «Üks ?oti firma on nõus katma kõik kulud ning andma jaapanlastele kala müügist laekunud tulu pankrotipessa,» on Hopp nördinud pankrotihaldurite osavõtmatusest. «Välispangad lubavad need laevad tööle rakendada. Vastavalt kokkuleppele tooksime kohe, kui laevadele on ostja leitud, laevad tagasi,» lisab ta.

«Kui laevad praegu Ookeani nime all merele saata, tähendaks see, et iga Ookeani võlausaldaja võib taotleda laevade arestimist,» leiab Arno Mägi. «Välispangad on laevu juba korra püüdnud ära meelitada.»