Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Katastroofiootus toidab

    Paari aasta pärast ei jää ini-mestel Eestis muud üle, kui tõmmata valge lina ümber ja astuda vaikselt «Mu isamaa armast» ümisedes surnuaedade poole, kus põlluharijatest esivanemad on juba igavese rahu leidnud.
    Taolist lootusetut stsenaariumi on asunud rahvale propageerima suurmajandite juhtidest ja Brüsseli kallistustest lummatud poliitikutest kaitsetollide ülistajad. Nendel aitavad õli tulle valada enesest lugupidavate ajakirjandusväljaannete põhimõttelagedust külvavad sulesepad, kelle arvates eestlaste haridus ja arusaamad maailma asjadest on ainult siis midagi väärt, kui neid on kinnistatud Kesk-Eesti arvukates sealautades.
    Kõige selle taustal on Äripäeval heameel tervitada peaminister Tiit Vähi Tartu visiidi ajal tehtud avaldust, mille kohaselt Eestis kaitsetolle ei kehtestata. Kuigi selle avaldusega kogub peaminister endale rohkesti vaenlasi, on kiiduväärt, et leitakse julgust eirata kitsa ringi töötlejate soove, kes loodavad kaitsetollide abil tervet konkurentsi eirates tarbijate seljast üheksa nahka nülgida.
    Kaitsetollide kehtestamise idee on olnud algusest peale vildak. Vaatamata emotsionaalsetele pursetele, mille krooniks on reedeses Sõnumilehes kellegi R. P. kirjutatud katastroofiennustus, ning lootes sageli ebamäärasele statistikale, millega püütakse oma nappivat kompetentsust kompenseerida, pole avalikkusele piisava põhjalikkusega suudetud tollide vajalikkust selgitada.
    Ometi on siinkohal paslik kaitsetollide pooldajaid ka natuke kiita -- nad on edukalt osanud riigikodanikesse külvata arusaamatust ja ebakindlust. Ühelt poolt heietatakse maailmalõpust. Teiselt poolt vaatavad vastu faktid reaalsest elust, mis ütlevad, et Eesti on oma majandusarengult näiteks kõrgete tollimaksudega Leedust ja Lätist mitu aastat eespool.
    Tollide kehtestamisest ei võida kohalik tootja. Talumees hakkaks piima ja liha eest saama endiselt niipalju raha, kui tema piirkonnas olevad töötlejad seda dikteerivad, sest väiketootmise puhul ei tasu toodangu kaugemalevedamine ära. Nagu näitavad praegused tendentsid, maksavad mitmed töötlejad talunikule täpselt nii palju ja nii tihti, et viimased ülearu tülikaks ei muutuks. Tollide kehtestamisel tõstab töötleja oma toodangu hinda, mis omakorda lööb tarbijate rahakoti pihta. Tarbijad aga, kelle valikuvõimalusi piiratakse, on sunnitud äraelamiseks nõudma suuremaid palku, tõstma hindu teenustel ja kaupadel, mida omakorda on vaja põllumehel. Nii juhtubki, et maamees seisab ühel heal päeval lõhkise küna ees -- raha nagu on, kuid masinate ja väetiste hinnad on tõusnud taevasse. Pangaintressidest ja üleüldisest inflatsioonist ei maksa aga rääkidagi.
    Põllumajanduse subsideeri-mise ja toetamise üle võib väidelda lõpmatuseni, kuid viimaks tuleb meil tunnistada, et Eesti-sugune väikeriik ei suuda kinni maksta halba kliimat, nagu ei saa me paugupealt ümber kasvatada kolhoosikorra lörtsitud tööjõudu. Kuni meil võimaldatakse odavalt süüa välismaiste maksumaksjate kulul, tuleb seda teha. Lauslollus on arvata, et põllumajandus sellepärast välja sureb. Tõsised maamehed irvitavad juba ammu endiste punaparunite ponnistuste üle, kes on harjunud sellega, et riik nende äpardused kinni maksab.
    Loodetavasti märkavad seda ka kaitsetolle ihkavad poliitikud. Niinimetatud soliidsed päevalehed peaks aga oma arvamusküljed katastroofihoroskoopidest puhtad hoidma.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Tarmo Ulla: ettevõtjate panus haridusse saaks olla veelgi suurem
Eesti haridusmaastik pole sugugi nii ühtlane, kui oleme harjunud arvama, ning kui lasta Eesti hariduse probleemidel eskaleeruda, siis oleme tõesti varsti vaimupimeduses. Seejuures peaksid ettevõtjad üha enam kaasa rääkima ja panustama, kirjutab Swedbanki juhatuse liige ja Noored Kooli nõukogu esimees Tarmo Ulla.
Eesti haridusmaastik pole sugugi nii ühtlane, kui oleme harjunud arvama, ning kui lasta Eesti hariduse probleemidel eskaleeruda, siis oleme tõesti varsti vaimupimeduses. Seejuures peaksid ettevõtjad üha enam kaasa rääkima ja panustama, kirjutab Swedbanki juhatuse liige ja Noored Kooli nõukogu esimees Tarmo Ulla.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Augustis kahanes töötleva tööstuse tootmismaht pooltel tegevusaladel
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis püsivhindades 0,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes – energeetikas 10,2% ja mäetööstuses koguni 121,4%, kuid langes töötlevas tööstuses 3,7%.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis püsivhindades 0,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes – energeetikas 10,2% ja mäetööstuses koguni 121,4%, kuid langes töötlevas tööstuses 3,7%.

Olulisemad lood

Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.