Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Katastroofiootus toidab

    Paari aasta pärast ei jää ini-mestel Eestis muud üle, kui tõmmata valge lina ümber ja astuda vaikselt «Mu isamaa armast» ümisedes surnuaedade poole, kus põlluharijatest esivanemad on juba igavese rahu leidnud.
    Taolist lootusetut stsenaariumi on asunud rahvale propageerima suurmajandite juhtidest ja Brüsseli kallistustest lummatud poliitikutest kaitsetollide ülistajad. Nendel aitavad õli tulle valada enesest lugupidavate ajakirjandusväljaannete põhimõttelagedust külvavad sulesepad, kelle arvates eestlaste haridus ja arusaamad maailma asjadest on ainult siis midagi väärt, kui neid on kinnistatud Kesk-Eesti arvukates sealautades.
    Kõige selle taustal on Äripäeval heameel tervitada peaminister Tiit Vähi Tartu visiidi ajal tehtud avaldust, mille kohaselt Eestis kaitsetolle ei kehtestata. Kuigi selle avaldusega kogub peaminister endale rohkesti vaenlasi, on kiiduväärt, et leitakse julgust eirata kitsa ringi töötlejate soove, kes loodavad kaitsetollide abil tervet konkurentsi eirates tarbijate seljast üheksa nahka nülgida.
    Kaitsetollide kehtestamise idee on olnud algusest peale vildak. Vaatamata emotsionaalsetele pursetele, mille krooniks on reedeses Sõnumilehes kellegi R. P. kirjutatud katastroofiennustus, ning lootes sageli ebamäärasele statistikale, millega püütakse oma nappivat kompetentsust kompenseerida, pole avalikkusele piisava põhjalikkusega suudetud tollide vajalikkust selgitada.
    Ometi on siinkohal paslik kaitsetollide pooldajaid ka natuke kiita -- nad on edukalt osanud riigikodanikesse külvata arusaamatust ja ebakindlust. Ühelt poolt heietatakse maailmalõpust. Teiselt poolt vaatavad vastu faktid reaalsest elust, mis ütlevad, et Eesti on oma majandusarengult näiteks kõrgete tollimaksudega Leedust ja Lätist mitu aastat eespool.
    Tollide kehtestamisest ei võida kohalik tootja. Talumees hakkaks piima ja liha eest saama endiselt niipalju raha, kui tema piirkonnas olevad töötlejad seda dikteerivad, sest väiketootmise puhul ei tasu toodangu kaugemalevedamine ära. Nagu näitavad praegused tendentsid, maksavad mitmed töötlejad talunikule täpselt nii palju ja nii tihti, et viimased ülearu tülikaks ei muutuks. Tollide kehtestamisel tõstab töötleja oma toodangu hinda, mis omakorda lööb tarbijate rahakoti pihta. Tarbijad aga, kelle valikuvõimalusi piiratakse, on sunnitud äraelamiseks nõudma suuremaid palku, tõstma hindu teenustel ja kaupadel, mida omakorda on vaja põllumehel. Nii juhtubki, et maamees seisab ühel heal päeval lõhkise küna ees -- raha nagu on, kuid masinate ja väetiste hinnad on tõusnud taevasse. Pangaintressidest ja üleüldisest inflatsioonist ei maksa aga rääkidagi.
    Põllumajanduse subsideeri-mise ja toetamise üle võib väidelda lõpmatuseni, kuid viimaks tuleb meil tunnistada, et Eesti-sugune väikeriik ei suuda kinni maksta halba kliimat, nagu ei saa me paugupealt ümber kasvatada kolhoosikorra lörtsitud tööjõudu. Kuni meil võimaldatakse odavalt süüa välismaiste maksumaksjate kulul, tuleb seda teha. Lauslollus on arvata, et põllumajandus sellepärast välja sureb. Tõsised maamehed irvitavad juba ammu endiste punaparunite ponnistuste üle, kes on harjunud sellega, et riik nende äpardused kinni maksab.
    Loodetavasti märkavad seda ka kaitsetolle ihkavad poliitikud. Niinimetatud soliidsed päevalehed peaks aga oma arvamusküljed katastroofihoroskoopidest puhtad hoidma.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.