Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Wesenberg valvab Rakveret

    Hotell Wesenbergh, võõrastemaja Margit ja ööklubi Neiser omaniku Märt Otsa sõnul peab ettevõtja ometi teadma, kuhu ta raha läheb.
    Klubi president, Rakvere suurima toidukauplusteketi Elektra omanik Oleg Gross selgitab asja näitlikult. Kui linn oma raha mõistlikult kasutab, paraneb nii linna kui selle kodanike olukord. «Kui tarbijate rahakott kosub, saame meie sellest oma tulu,» räägib Gross ettevõtjana.
    «Rakvere linna ametnike jaoks pole miljon raha,» tundub kohalikele ettevõtjatele, kes leiavad, et linna raha kasutatakse mõtlematult.
    Kui linn midagi ehitama hakkab ja konkursi kuulutab, on ehitajad ukse taga järjekorras. Kui mina midagi ehitada tahan, peab soovijaid otsima hakkama. Gross jõuab järelduseni, et linnale tehtavad tööd on läbikalkuleerimata ja võimaldavad enam kasu teenida.
    Ametnike ebakompetentsusega nõustub ka klubi liige, Rakvere maavalitsuse arendusosakonna projektijuht Illi Ong. «Linn peaks oma otsuseid analüüsima või laskma seda kompetentsetel inimestel teha,» soovitab Ong.
    Oleg Grossile kui kogemustega ettevõtjale tekitavad eriti südamevalu linna kergekäeliselt võetud laenud. Praegu on linna võlakoorem liiga suur, leiab ta.
    Rakvere linna selle aasta eelarve maht on 67 mln, tagasimaksmata laene veidi alla 3 mln krooni.
    Linnavolinikuna ütleb Gross, et volinike sekka oleks vaja inimesi, kes julgevad küsida ja vaielda. «Pole ju häbiväärne küsida linnapea palka,» imestab Gross linnavolinike suhtumist.
    «Ega me praegust linnavolikogu maha teha ei taha, aga tahame järgmist volikogu ja linnavalitsust lihtsalt paremat,» siluvad wesenberglased oma kriitikat linnametnike vastu.
    «On vaja ju silm peal hoida, et korruptsiooniilmingutest Rakvere linnas hoiduda,» muigab Gross.
    Kooliõpilaste taskuraha leevendamiseks otsib klubi õpilastele suviseid töökohti EÕMide jt kunagiste võimaluste alternatiiviks.
    «Loomulikult jääb ettevõtjate põhitegevuseks oma firmade juhtimine, kuid me leiame oma liikmete hulgas neid, kelle töökoormus on veidi väiksem ja kes saavad ja tahavad klubilise tööga aktiivselt tegelda,» on klubi president Oleg Gross kindel.
    30liikmeline Wesenbergi klubi on jõudu ja hakkamist täis ning tahab Rakvere linna kodanike- ja ettevõtjasõbralikumaks muutma hakata.
    Ärimees Oleg Grossi sõnul tekkis klubi järgi lihtsalt vajadus. «Rakverre on tekkinud hulk noori ettevõtjaid, kes tahavad linna asjade ajamise osas sõna sekka öelda,» põhjendab ta klubi olemasolu.
    Rakvere maavalitsuse ametnik Illi Ong lisab, et klubi liikmeks on asunud ka Rakvere vene kogukonna esindaja, kes on klubi tegemistest väga huvitatud.
    Pooled klubi liikmetest nimetavad end rahatootjateks. On ka riigi palgal olevaid ametnikke.
    Gross räägib, et klubil pole veel väga kindlaid eesmärke, kuid need kujunevad välja tegutsemise käigus. Kuid üks on selge, lähenevatele omavalitsuste valimistele plaanib klubi oma kandidaadid püstitada, lausub Gross. Väike grupp klubi liikmeid noogutavad ta jutu peale, millest võib välja lugeda, et see on kõigi klubi liikmete kindel soov.
    Wesenbergi klubis pole ideelist liidrit ja klubi liikmed on seisukohal, et tõenäoliselt seda ei tekigi. Ka klubi president kinnitab, et domineeriva liidri järgi vajadust pole.
    Ennast tagasihoidlikult seltskondlikuks klubiks tituleeriv A&O tegutses üliaktiivselt eelmiste kohalike omavalitsuste eel.
    Praeguse Rakvere linnavolikogu kahekümne ühest volinikust kuulub seitseteist A&O nimekirja. Toona toodi nimekiri välja kui A&O klubi nimekiri, kuid tegelikult hääletati siiski üksikute tuntud inimeste poolt.
    Praegu on klubi liikmetest tuntumad ASi Dvigatel direktor Olev Rohumaa ning Eesti Maapanga juhatuse esimees Malle Eenmaa. Samuti Rakvere linnavolikogu esi-mees ning kohaliku ajalehe Virumaa Teataja vastutav väljaandja Jüri Peinar.
    Viie tegutsemisaasta jooksul on klubist lahkunud vaid üks liige, toonitab Villo Neito, kelle sõnul on klubi eesmärgiks just seltskondlik läbikäimine ja firmajuhtide omavaheline suhtlemine.
    Saame enamasti kokku ühe liikme juhitavas ettevõttes, selgitab Neito. Sellega said firmajuhid hea ülevaate ettevõtetes toimuvast, sest alati kuulus kokkusaamise juurde ka tutvumine ettvõttega, lisab ta.
    A&O klubi liikmetel pole ühiseid põhimõtteid ja seisukohti, nagu need on kujunenud wesenberglastel. Praeguses linnavolikogus arvab ja hääletab iga direktorist mees oma äranägemise järgi.
    Wesenberglased plaanivad selles suhtes kolhoosilikumat lähenemist. Juhul kui teatud hulk klubi liikmeid tulevasse volikokku valitakse, peaks need järgima klubi liikmete arvamust, ütleb Oleg Gross.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Energiahindade tõus viis 150 töötajaga tööstusfirma pankrotti "Midagi head oodata pole."
148 töötajaga puitplaatide tootja AS Repo Vabrikud teatas, et läheb pankrotti, kuna ei ole enam kõrgete energia- ja puiduhindade tõttu konkurentsivõimeline.
148 töötajaga puitplaatide tootja AS Repo Vabrikud teatas, et läheb pankrotti, kuna ei ole enam kõrgete energia- ja puiduhindade tõttu konkurentsivõimeline.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.