Lepingu sõlmimine välispartneriga

Rahvusvahelise kaupade ostu-müügilepin-gu puhul tunnistab Eesti ainult lepingu kirjalikku vormi.

Kirjaliku vormi all mõistetakse peale kirjaliku ja allkirjastatud dokumendi ka teadet, mis on saadetud kirja, telegraafi või teletaibi teel. Faksi teel saadetud teadet ei saa juriidiliselt lugeda kirjalikus vormis teateks.

Siiski tuleb arvestada, et rahvusvahelise eraõiguse normide järgi kohaldatakse lepingu vormile selle sõlmimise maa seadust, kui pooled pole kokku leppinud teisiti. Näiteks loetakse leping sõlmituks sellel maal, kus pakkuja saab teise poole saadetud nõusoleku kätte.

Seega ei pruugi alati lähtuda põhimõttest, et rahvusvahelised kaupade ostu-müügilepingud, mille üheks pooleks on Eesti isik, peavad olema sõlmitud kirjalikus vormis. Võib kasutada ka faksi teel lepingu sõlmimist, mis juriidiliselt võrdub suulise lepingu sõlmimisega.